"On näha, et kõik huvigrupid on natukene rahulolematud, mis näitab seda, et tegelikult neil teadlastel õnnestus vist see kirik panna külas õige koha peale. Et kõigil midagi kriibib, aga samas on ka midagi seal head sees. Kõigiga on arvestatud ja kõigis suundades on võimalik edasi liikuda," ütles Savisaar.

Metsanduse arengukava aastateks 2021–2030 soovitab raiuda aastas keskmiselt kümme miljonit tihumeetrit metsa.

Savisaar rõhutas, et tegemist ei ole lõpliku dokumendiga ja debatid seisavad veel ees.

"Nüüd on võimalus huvigruppidel arvamust avaldada. Siis tuleb mingi hetk, kus otsustatakse, milliseid muudatusi seal kavas teha, enne kui sellest saab päris seaduseelnõu ja otsuse eelnõu, mis esitatakse riigikogule. Ja selle lõpliku otsuse, milline see järgmine kümnend saab olema, teeb ikkagi riigikogu ja loodetavasti järgmise aasta teisel poolel," sõnas Savisaar.

Savisaar märkis, et raiemaht kümme miljon miljonit tihumeetrit on hinnanguline ning ei ole ühe aasta kohta, vaid perioodi keskmine.

"Jõuti järeldusele, et kõige mõistlikum tee on liikuda selle ühtlase kasutusega, niimoodi, et see sektor on umbes samas mahus, mis on täna. Nad võiksid oma efektiivsust suurendada, loodusväärtused on kaitstud, me saame teha ka oma kõrgväärtuslikke arendusi puidutööstuses ja me ei pea oma põhilist ressurssi importima. See oleks ka kuidagi absurdne, et meil on maa metsa täis, aga küttepuid peame ostma Lätist," kommenteeris Savisaar.

"See arengukava vaatab tulevikku ja tulevikus soovitatakse liikuda sellise ühtlase kasutuse suunas, nii, et meil oleks mitte ainult järgmisel kümnel aastal, vaid järgmisel sajandil võimalik igal aastal metsast mingisugune hulk puitu võtta. Et meie metsa vanuseline tasakaal oleks ühtlane ja see tagab nii kvaliteetse puidu kui ka kliimaeesmärkide parema saavutamise, et süsiniku sidumine on ühtlane," lausus Savisaar.