Kanada tohutu Arktika piirkonna nimi on Nunavut. Piirkonna pealinn on Iqaluit, kus elab umbes 8000 inimest. Kliimamuutustest tuleneva sooja tõttu läheb kohalikel elanikel üha raskemaks säilitada oma traditsioonilist eluviisi, teatas The Times.

Kohalikud põliselanikud inuitid asusid piirkonda elama umbes tuhat aastat tagasi. Iqaluit võlgneb aga oma olemasolu külma sõja aegsele USA sõjaväebaasile. Pärast ameeriklaste lahkumist sundis Kanada valitsus inuitte sinna elama. 

Iqaluiti elanike seas seisab hulk väljakutseid. Linnas kasvab kliimamuutuste tõttu kiiresti elukallidus. 

Linn on ehitatud igikeltsa peale. Jää aga soojeneb ja seetõttu kannatavad ka majade vundamendid. Vaja on ka pidevalt uuendada linna kanalisatsioonisüsteemi. Üha vähem on ka loomi, keda saab toiduks küttida. Inuitid sõltuvad seetõttu üha rohkem kallist imporditud toidust. 

"Meil on raske ots otsaga kokku tulla. Keskmine sissetulek jääb alla 25 000 Kanada dollari," ütles kohalik elanik Ted Irniq. 

Irniqi sõnul läheb ka ilm üha heitlikumaks, mis toob kaasa suuri arktilisi torme. 

Väikesed kohalikud kogukonnad on sattunud ka geopoliitilise võitluse keskmesse. Suurriigid proovivad üha rohkem suurendada Arktikas mõjuvõimu. 

Panama kanali asendamine Arktika veeteega vähendab märkimisväärselt laevade teekonda. Tänu jää hõrenemisele kasutavad laevad üha rohkem Arktika veeteed. Piirkonna vastu tunnevad suurt huvi Kanada, Hiina ja Venemaa. 

Eelmisel aastal blokeeris Kanada valitsus Hiina riigifirma katse omandada Arktikas kullakaevandus. Ottawa sõnul oli otsus seotud riikliku julgeolekuga.