Praegune riigile kuuluvate laevastike ülalpidamine pole jätkusuutlik, kinnitab reformi läbiviija majandusministeerium (MKM).  Väikelaevade ehk veesõidukite, mille kogupikkus on 2,5 kuni 24 meetrit, kasutusaeg on praegu kolm protsenti aastas.

"Me tahame hakata tulevikus neid laevu ja veesõidukeid ühtselt arendama ja hankima, mis võtab koormust erinevatelt asutustelt maha, ja ehitada juba neid sellisteks, et saab ristkasutada. Suurendada olemasolevate kasutust. Et olla efektiivsemad, teha rohkem koostööd, hallata tehniliselt kogu veesõidukiparki. Et meil ei oleks igal pool oma meeskondi, kes seda peavad tegema," lausus MKM-i meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.

Esmase nägemuse järgi viiakse laevad Eesti Lootsi alla, kes saab ülesandeid juurde ja hakkab riigilaevastiku ristkasutust korraldama, ütles Läänerand.

Riigilaevastiku ühendamise plaanis arvestatakse transpordiameti, politsei- ja piirivalveameti (PPA), keskkonnaameti, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti Lootsi ja päästeameti 257 veesõidukiga. Esmase analüüsi järgi võiks laevade arvu vähendada ligi 50 võrra, ilma et sellest ükski teenus kannataks.

"Meil on laevu, mis igapäevaselt teenindavad,  näiteks mandri ja väikesaarte vahel, aga on ka laevu, näitekeks jäämurdja Tarmo, mis on valmidusega ainult talvel. Me ise arvame, et konsolideerimine, teadmiste ühte kohta viimine ühele väikesele riigile tuleb ainult kasuks," ütles transpordiameti peadirektor Kaido Padar.

Kõige rohkem väikelaevu on politsei- ja piirivalveametil, kuid need pole alakoormatud.

"Riigilaevastiku osas alustatakse analüüsi, millisel viisil ja kuidas on otstarbekas edasi liikuda kõikide alustega. Kui me räägime täna PPA väiksematest alustest ja ka suurtest, siis meie alused on maksimaalselt veel. Enamus ajast valvame korda, päästame inimesi," lausus PPA piirivalve juht Egert Belitšev.

Käimas on ka suurte laevade reform, millega PPA neli suurt piirvalvelaeva viiakse mereväe laevastiku koosseisu.