Riik plaanib uuele jäämurdjale ka valmidust kanda kaabliparandamise tehnikat

Riigilaevastik on alustanud tegevust uue mitmeotstarbelise jäämurdja hankimiseks, planeerides sellele ka võimekust kanda merekaablite parandamiseks vajalikku tehnikat. Sel nädalal selgub ka see, missugused ettevõtted kuuest soovijast saavad osaleda viienda parvlaeva projekteerimise ja ehitamise hankes.
Riik soovib ehitada uue, multifunktsionaalse, jäämurdmise võimekusega laeva praeguse, juba üle 60 aasta vanuse jäämurdja Tarmo asemele. Juuli alguses tuli Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) positiivne otsus, et sellise laeva ehitamiseks eraldatakse 33,6 miljonit eurot, kuid see on siiski ainult veerand laeva eeldatavast maksumusest.
"Me tegelikult läksime ju sinna meetmesse taotlema poolt jäämurdja maksumust, täismaksumuseks on planeeritud umbes 122 miljonit eurot. Saime positiivse rahastus otsuse, aga tegelikult täna planeeritust katab see ära ainult veerandi," ütles riigilaevastiku peadirektor Andres Laasma.
Tema sõnul on summa siiski suurim, mis Euroopa Liidus on taoliste laevade ehitamiseks kunagi antud.
Kas puuduolev ligi 90 miljonit eurot õnnestub riigieelarve strateegia läbirääkimistel välja kaubelda, selgub sügisel. Jäämurdja Tarmo peaks praeguste plaanide järgi tööd tegema aastani 2028, uus laev võiks valmida aastal 2029.
Laasma sõnul tuleb vahepealne aasta lihtsalt üle elada. Tarmot hoitakse küll töökorras, kuid see nõuab aasta-aastalt rohkem raha ja mõistlik on ehitada uus laev.
"Iga laeva eluiga on võimalik mingil määral pikendada, aga need investeeringud, mis sinna teha, on ebamõistlikult suured, arvestades, et eluiga saab iga sellise suurema investeeringuga juurde mitte rohkem kui viis aastat. Me saame küll eluiga või tööiga juurde, aga töökindlus ei ole selles suhtes tagatud," selgitas Laasma.
Uuele, mitmeotstarbelisele ning jäämurdmisvõimekusega töölaevale plaanitakse lisada ka merekaablite parandamiseks vajaliku tehnika kandmise võimekus.
"Selle laeva endaga küll sellist tehast ei ehitata, küll aga võimekus selle tehase kandmiseks, et kaableid remontida, sest tänases olukorras me näeme, et kaablite purunemine on hakanud olema üsna tihe ja selle mõju Eesti majandusele üüratu, kuna lihtsalt spetsiifilisi laevu on väga raske maailmast saada ja nende järjekorrad on väga pikad," tõdes riigilaevastiku juht.
Ettevalmistused Eesti suursaarte ja mandri vahel ühendust pakkuva viienda parvlaeva ehituseks on Laasma sõnul jõudnud aga sinnamaale, et hakkavad selguma hankes osalejad. Hanke võitjaga loodetasse lepingusse minna tänavu detsembris või tuleva aasta jaanuaris.
"Kokku on esitatud selleks kuus taotlust ja see nädal saab selgeks, kellega me läbirääkimistes edasi läheme," ütles Laasma.
Toimetaja: Mait Ots










