Narva-Jõesuu kordoni uus sadamakai on vanast paar meetrit kõrgem. Kui veetase kiiresti tõuseb, aga Narva jõe suudmes juhtub seda tihti, siis ei hakka tulvavesi piirivalvealuseid enam kaldale pressima.

Olulisem on see, et päästjad saavad vajadusel hädalisi kiiremini aidata. Eriti siis, kui suurem patrullkaater on parajasti merel.

"See slipp, mis siia rajatud sai, aitab meil kiiresti viia vette väiksema aluse. Riik sai omale võimet juurde, ükskõik kellest me räägime, kas need on vabatahtlikud, tulevane laevastik või PPA või päästeamet," ütles ida prefekt Tarvo Kruup.

Narva jõe suudmealal toimub ebaseaduslikke piiriületusi harva. Suurem probleem on suplejatega, kes uppumisohu korral kiiresti abi vajavad.

"Narva jõgi on väga salakaval, eriti siinpool otsas. Ta on väga kiire vooluga ja väga palju keeriseid. Mõned aastad tagasi korraga neli inimest siin muuli juures meil hukkus," rääkis Kruup.

Narva jõel on uuendatud ja ehitatud piirivalve sadamakaisid Vasknarvas ja Kulgul. Narva-Jõesuu kordoni sadamarajatiste ehitus maksis pea miljon eurot.