Vasknarva lähistel on kaks raskesti läbitavat kohta, kust piiririkkuja tabamine võib keeruliseks osutuda. Patrullide liikumist takistavad jõeharud ja soine kallas.

"Antud kohas me kõike näeme, silmad on olemas, kõige suurem probleem ongi meil ajaline. Kui otse saaks viis kilomeetrit, siis ringiga on 12,5. Kui saaks sinna patrullrajad, kust saaks inimene ja tehnika üle, oleks piiri valvamine juhtumitele reageerimisel poole efektiivsem," selgitas piirivalve välijuht Roland Heinsoo "Aktuaalsele kaamerale".

Teine ja ehk suuremgi mure on seiretehnika nappus. Umbes kolmandik Narva jõest jääb piirivalveradarite vaatlusväljast kõrvale. Paar aastat tagasi paigaldati jõele lisaradar, mis heitis valgust piiril toimuvale.

"Me nägime piiririkkujaid, kes olid seal ilmselt varem ka toimetanud. Peaasjalikult oli tegemist inimestega, kes on kalamehed, aga kas need kalamehed olid ausad ja head kalamehed, eks seda teavad meie uurijad. Saada ülevaade piiriolukorrast, see on kõige olulisem eesmärk," ütles PPA peadirektor Elmar Vaher.

Narva jõe turvaaukude lappimiseks peab ehitama kümneid kilomeetreid patrullradu, sildu ja paigaldama 14 lisaradarit.

"Taristuelemendid, mida ei ole riik viimaste kümnete aastate jooksul siia ehitanud, nende ehitamist me alustame. Saime ka selleks lisavahendeid, riik eraldas umbes 16 miljonit nii vaatluspositsioonide kui ka taristu ehitamiseks. Hanked käivad, oleme optimistid, et paari aastaga suudame valmis ehitada," rääkis Vaher.

Narva jõe kindlustamisega hakati kiiresti tegelema pärast hiljutist Valgevene kaudu tekkinud migrandikriisi.