Narva jõel liikumise kergendamiseks paigaldas Eesti aastaid suvekuudeks jõele poid, kuid eelmise aasta mai lõpus eemaldas Venemaa tähised. Poide kadumise järel piiririkkumiste arv tõusis.

Sel suvel on rikkujaid olnud vähem kui eelmisel aastal, kuid politsei- ja piirivalveameti hinnangul on põhjuseks see, et ilmad on olnud jõel liikumiseks kehvapoolsed. Politsei loodab, et ka päikesepaisteliste ilmade saabudes suudavad inimesed Narva jõel sekeldustesse sattumistest hoiduda.

Kui 2023. aastal toimus Narva jõel ja selle osaks oleval Narva veehoidlal 95 ebaseaduslikku ajutise kontrolljoone ületust veealuste poolt, siis 2024. aastal oli see arv 175. Tänavu esimese kuue kuuga oli rikkujaid 52, neist 38 ületas piiri kaldudes Eestist Venemaale.

"Piiriveekogu erineb siseveekogust just selle poolest, et alguses peab enda mineku registreerima ja hiljem ka registreerimise lõpetama. Seda saab teha leheküljel piiriveekogu.ee või saab saata ka SMS. Kindlasti peab kaasas olema ka GPS-seade, kuhu saab samalt leheküljelt alla laadida ajutise kontrolljoone, et vältida võimalikke riske. Võimalusel ikkagi hoida Eesti kaldale lähemale. Me peame ikka arvestama sellega, et meie naaberriik on agressorriik ja nende käitumine on ettearvamatu," sõnas Narva kordoni välijuht Airi Avameri.

Narva jõel olles tuleb arvestada nii veekeeriste, tugeva voolu kui ka tuulega.

"Narva jõele kala püüdma minnes ei mõtle mõnikord kalamehed ankrut vette visates sellele, et enne, kui ankur põhja kinnitub, kannab tuul paadi kaugemale. Ehk jõel olles tuleb arvestada ka tuule suuda," lausus Narva-Jõesuu jahtklubi purjetamistreener Anton Lebedev.

Kokku kulgeb Narva jõel piiriala enam kui 70 kilomeetri ulatuses.