Viktoria Goihinberg: võimalustest lahendada probleemid tööjõukvoodiga
Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu pole ideaalne, kuid see annab ettevõtjatele võimaluse lahendada töökäte defitsiidi probleemi vähemalt järgmise paari aasta jooksul, kirjutab Viktoria Goihinberg.
Paistab, et kõik on saanud tööjõupuuduse teemal oma sõna sekka öelda: pikad arutelud, ettekanded ja uuringud on seljataga… Ent ühe ja sama ettevõtmise raames jäid tihtilugu kõlama risti vastupidised arvamused. Nüüd, jõulude ja aastavahetuse eelõhtul, kui üks keerulisemaid aastaid on lõpule jõudmas, sai viimaks ometi selgeks, et tööjõupuuduse küsimusega on aktiivselt tegelema hakatud ka valitsuse tasandil.
Praegu n-ö laual olev välismaalaste seaduse muutmise eelnõu pole mõistagi ideaalne, kuid ühtpidi annab see ettevõtjatele võimaluse lahendada töökäte defitsiidi probleemi vähemalt järgmise paari aasta jooksul.
Meeldiv on tõdeda, et esimest korda üle pika aja räägitakse ettevõtjate ja majanduse muredest mitte enam populistlikust vaatevinklist, vaid selge sooviga olukorras selgust luua ja leida lõpuks lahendus, millega kaasnevad kindlasti paljud positiivsed muutused, olgugi et kõikide probleemide lahenduseni ühe hoobiga ei jõuta.
Ent niipea kui tärkas lootus, et mõistus on lõpuks võitmas, kostab jälle visa jutt, et muudatuste pakett vajab korrigeerimist. Taas räägitakse kvootide jagamisest ning tullakse lagedale muude bürokraatlike ideedega, millest pole mitte mingit tolku.
Kvootide ümberjaotamise ning täiendavate piirangute ja tingimuste kehtestamise mõttetusest on varemgi kirjutatud. Keskne mõte seisneb selles, et täiendavate takistuste kehtestamine toob kaasa üksjagu kõrvalehiilimist ja skeemitamist. Ja kes sellest lõpuks võidab? Või on eesmärk lihtsalt selles, et panna punkt sinna, kus peaks olema koma?
On täiesti arusaamatu, miks eelnõu algsest versioonist kadus ühtäkki välismaalaste seaduse oluline muudatus, mis oleks võimaldanud palgata kvoodiväliselt enim nõutud elukutsete esindajaid väljastpoolt. Umbes taoline erand kehtib hetkel ka IKT-kompetentsiga tööjõu kohta. Muudatuse eesmärk oligi vähendada puudujääki valdkondades, kus praegune tööjõu olukord on katastroofiline, ent meile näidati järjekordselt, et peale IKT-sektori Eestis muid tegevusvaldkondi polegi.
Tänapäeva maailmas on iga järgnev aasta ise nägu. Ja isegi kui praegu ollakse mõnes asjas kindel, ei pruugi see homme olla samamoodi. Kaks aastat tagasi ei osanud keegi ette näha koroonapandeemiat ja selle tagajärgi, mida inimesed ja maailmamajandus nüüd kogema peavad.
Tahaks väga tänada ja toetada neid jõude, samuti poliitikuid ja ametnikke, kes on leidnud julguse tunnistada probleemi olemasolu ja pakkuda oma lahendust. Samal ajal olen hämmingus, kui näen, et mõistlik idee lämmatatakse tuimalt ja mõttetult juba eos.
Peatselt on saabumas kauaoodatud pühad: vaiksed perekesksed jõulud, seejärel vana aasta särtsakas ja rõõmus ärasaatmine. Ja siis saabub uus aasta, 2022. Uue aasta lävel tahan soovida, et kõik probleemid saaksid oma lahenduse, mis tooks meile kõigile ainult positiivseid emotsioone.
Toimetaja: Kaupo Meiel