"Eesti on avatud ekspertidele ja oskustööjõule, kes jagavad Eesti väärtusi," kuulutab valitsuse tegevusprogramm, mille järgi pidi välismaalaste seaduse eelnõu avalikuks saama tänavu novembris. Ettevõtlusminister Andres Suti sõnul peaks eelnõu enne aasta lõppu valitsuse ette jõudma.

"Ükskõik millise majandussektoriga rääkida, siis tööandjate esmane mure on just kvalifitseeritud oskustööjõu nappus," rääkis Sutt. "Kui me vaatame viis aastat ette, siis meil jääb vanuserühmas 20–64 vähemaks 31 000 inimest. Lühiajaliselt on meil hädavajalik olla paindlikum just oskustööjõu ja kõrge kvalifikatsiooniga ekspertide värbamisel."

Sama meelt on ka kaubandus-tööstuskoja õigusosakonna juhataja Marko Udras. Tema hinnangul on välistööjõu regulatsiooni viimastel aastatel pigem piirangute ja keeldudega täiendatud.

"Seega kõik ettevõtjad ootavad juba aastaid, et kasvõi mõnigi soodustus või leevendus jõustuks," sõnas Udras.

Soodustusi ja leevendusi võiks Suti hinnangul tulla kolm. Kas kõik ettevõtlusministri ettepanekud ka päriselt eelnõusse jõuavad, pole veel kindel. "Ma usun, et me jõuame nende teemadega ilusti üksmeelele," on minister optimistlik.

Ta rõhutas, et kõige tähtsam on Eestisse tuua rohkem tippspetsialiste. Praegu ütleb seadus, et tippspetsialistina saab elamisloa see, kellele makstakse kahekordset Eesti keskmist palka. Ministri sõnul võiks seda piiri langetada.

"Kui me räägime näiteks 1,5-kordsest keskmise palga nõudest, siis see tähendab 2200–2300-eurost brutokuupalka," selgitas Sutt.

Ühest ja poolest keskmisest palgast on korduvalt rääkinud ka kaubandus-tööstuskoda. 2019. aastal võeti kahekordse keskmise palgaga tööle 390 välismaalast. Marko Udras pakub, et kui palgakriteeriumit neljandiku võrra vähendada, võib spetsialiste juurde tulla.

"Jutt käib ilmselt sadadest, võib-olla ka paarist tuhandest tippspetsialistist aastas. Ja kui mõelda selle täiendava maksutulu peale, siis see on ka ikkagi miljonites eurodes," märkis Udras.

Leevendust ootavad ka kümneaastased idufirmad

Suti teine ettepanek puudutab hoopis suuremat hulka inimesi. Selle aasta esimese kümne kuuga registreeriti politseis üle 27 000 lühiajalise töötamise. Maksimaalselt aastaks lubati 3000 välismaalast põllumajandusse, ligi 8000 töötlevasse tööstusesse ja veel rohkemad ehitustele.

Kui aastane viisa lõppeb, peavad nad koju minema. Põllumajandus- kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus ütles, et kolm kuud hiljem võivad nad jälle Eestisse tulla.

"Iga 12 kuu tagant jälle kolmeks kuuks inimese koju saatmine ja uuesti siia reisimine lisab keerukust ja bürokraatiat ja on hästi kohmakas," tõdes Sõrmus.

Suti ettepaneku järgi saaks inimene viisa lõppedes kaheaastase elamisloa. Seda küll juhul kui inimene ja ta tööandja seni seaduskuulekalt käitunud on. "Ma arvan, see leevendab väga olulisel määral tööturu probleemi," ütles Sutt.

Roomet Sõrmus kiitis ministri plaani, niisamuti ka Marko Udras. "Hinnanguliselt tähendab see, et tuhandetel inimestel aastas on võimalus pärast lühiajalise töötamise lõppu jätkata Eestis töötamist elamisloa alusel," rääkis Udras.

Suti kolmas ettepanek puudutab iduettevõtteid, kus töötamiseks anti 2019. aastal 315 elamisluba. Mitme niisuguse idufirma asutamisest möödub peagi kümme aastat. "Sellega nende start-up-viisarežiim lõppeks," sõnas Sutt.

Tema hinnangul võiks kümne aasta piiri kaotada, et need ettevõtted ka edaspidi pisut lihtsamalt välistööjõudu saaks. "Ja see ei puuduta ainult praegusi start-up- ettevõtteid, vaid puudutab ka neid ettevõtteid, kes on kiire kasvuga," selgitas Sutt.

Marko Udras tõdes, et üle kümneaastane iduettevõte võib tekitada küsimuse, kust jookseb idufirma definitsioon. Samas leiab temagi, et põhiline näitaja on ettevõtte kiire kasv.

"Kahjuks kõiki neid töötajaid ei ole võimalik leida koduturult, seetõttu tuleb neid ka väljastpoolt otsida. Sageli pole ka sobivaid teadmisi neil Eesti inimestel olemas, mida iduettevõtted vajavad," märkis Udras.

Suti sõnul sellega tema ettepanekute nimekiri lõppeb. Aga ettevõtjad sooviksid rohkem.

"Välistööjõu kasutamise probleemide pundar on laiem. Üks oluline teema on palgakriteeriumi küsimus," märkis Roomet Sõrmus ja tuletas meelde rusikareeglit, et nii-öelda tavalisele välismaisele töötajale tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka.

"See on põllumajandussektori enda keskmist palgataset arvestades kindlasti üle jõu käiv. Põllumajandussektori keskmine on viiendiku võrra väiksem," tõdes Sõrmus.

Niisiis sooviks põllumehed maksta pisut väiksemat palka. Et iga ettevõte maksaks välismaalastele oma sektori keskmist palka, on korduvalt välja pakkunud ka kaubandus-tööstuskoda.

"Et oleks õiglasem," ütles Udras. "Aga kui see ettepanek hetkel seadusesse ei jõua, ei juhtu ka midagi hullu. Oluline oleks, et need teised soodustused jõustuksid."