Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik sõnas, et viimasel ajal on nähtud muljetavaldavat hinnatõusu eriti energeetikas, aga ka tööstuses.

"Toormete hinnatõus vaibub järgmise aasta jooksul," tõi Kaasik välja prognoosi positiivse külje. Ta selgitas, et kuigi energiahinnad tõenäoliselt enam järgmisel aastal nii palju ei tõuse, siis võivad need jääda praegusele kõrgele tasemele.

Järgmise aasta teises pooles on Kaasiku sõnul oodata hinnakasvu aeglustumist, kuid lisaks energiahindadele kallinevad uuel aastal ka mitmed muud asjad, näiteks toit.

"Kui me praegu räägime rohkem energiahindade tõusust, siis tegelikult väga suur osa järgmise aasta inflatsioonist tuleb muudest teguritest," ütles Kaasik.

Lisaks kiirele maailmaturu toiduainete hinna tõusule on ka kodumaine hinnasurve hakanud selgelt kasvama, misläbi kiire palgakasv kandub Kaasiku sõnul omakorda üle teenuste hindadesse.

Ettevõtete laienemist pidurdab tööjõupuudus

Kaasik selgitas, et enamikus sektorites on ettevõtted andnud märku, et nad kavatsevad tootmist laiendada ja rohkem inimesi tööle võtta: "Kunagi varem pole Eesti ettevõtjad öelnud, et nad töötaksid täisvõimsusel."

"Olukord tööturul on jätkuvalt pingeline," rääkis ta. "Tööpuudus juba on langenud peaaegu kriisieelsele tasemele ja me näeme, et ta ka püsib väga madalal. Meie prognoosi kohaselt palgakasv järgmisteks aastateks saab olema küllaltki kiire."

Eesti Panga president Madis Müller täpsustas, et ettevõtjad viitavad tööjõupuudusele kui kõige olulisemale kasvu tagasihoidvale tegurile.

"Ettevõtjad tajuvad, et kasumlikkuse hoidmiseks on vaja hindu tõsta ja samas loob majanduse hea olukord selleks soodsa pinnase," tõi Müller välja.

Täisvõimsusel töötav majandus käibki Mülleri sõnul käsikäes hinnatõusuga, mida põhjustab ettevõtjate jaoks nii inimeste suurem ootus palgale ja kiire tööjõukulude kasv kui ka energiahindade tõus.

"Ehk tegelikult see ei räägi mitte seda, et Eesti konjunktuur ettevõtete hinnangul oleks kriisieelsel tasemel, vaid juba on ta selgelt üle kriisieelse taseme," ütles Kaasik.

"Tõsi on muidugi see, et on sektoreid, kus see hõive ei ole nii kiiresti kasvanud," tõi Kaasik välja majutuse ja toitlustuse valdkonna, sest turism ei ole samamoodi taastunud.

Kaasik näeb kiires palgatõusus ohtu, sest see võib seada ohtu Eesti ettevõtete konkurentsivõime.

Riigi rollist rääkides tõi Müller esile, et tegelikult on avalikus sektoris juba palgatõusu ka piirama hakatud ja erasektoris on see hetkel kiirem. Eesti Pank küll ei leia, et töötajad peaksid palgatõusu küsimisest loobuma, kuid näevad selles ühte võimalikku moodust, kuidas riik kaudselt hinnatõusu pidurdada saaks.

Teise lahendusena näeb Müller riigieelarve tasakaalu: "Tasuks pingutada selle nimel, et riigieelarve kulud ja tulud ruttu tasakaalu saada, sest puudujäägis riigieelarve ja tuludest suuremas mahus kulutamine tekitab täiendavat nõudmist majanduses ja on täiendavaks allikaks hinnatõusule."

Euribor võib lähiaastatel tõusta positiivseks

"Rahapoliitika normaliseerumine jätkub ja turgudel oodatakse, et intressimäärad hakkavad tasahilju tõusma," sõnas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik. Praeguse prognoosi kohaselt peaks Kaasiku sõnul sama soodne olukord laenu saamiseks jääma kehtima ka edaspidi.

Samas on pikemas perspektiivis oodata, et euribor, mis Eesti laenuvõtjaid puudutab, võib tõusta nulli lähedale.

"Turgude ootus on, et umbes 2024. aastal võivad euribori intressimäärad jõuda positiivseks," selgitas Müller.

Müller tõi välja, et kinnisvara hinnatõus on olnud viimasel ajal väga kiire ning kui ka laenukasv kujuneb väga kiireks, siis on Eesti Pank valmis eluasemelaenude raamtingimusi ümber tegema ja neid karmistama.

Müller täpsustas, et esimesena võiks tõenäoliselt vajadusel kohandada reeglit, mitu protsenti oma sissetulekust võib inimene kulutada laenumaksetele, kuid rõhutas, et täpset plaani pangal ei ole ning praeguse prognoosi kohaselt nad tingimusi karmistama hakkama ei pea.