Poemüüjate palgad tõusevad, kuid peamiselt lisaülesannete arvelt
Poemüüjate palgad kerkivad ning kaupluseketid kinnitavad, et töötajata võib teenida üle tuhande euro. Sellist palka saavad poetöötajad, kes on nõus täitma mitut ülesannet – näiteks kaupa välja panema, koristama ja kassas istuma. Ainult müüjatöö eest makstav tasu jääb siiski selgelt alla tuhande euro.
Rimi teatas esmaspäeval, et tõstab 1. jaanuarist kauplusetöötajate palgafondi 7,5 protsenti, kusjuures teenindajatel tõuseb põhipalk üle 10 protsendi.
"Koos lisatasudega on ka Rimi töötajatel järgmise aasta alguses võimalik üle 1000 euro kokku teenida. Meie teenindajad tõepoolest saavad kõige kõrgema palgatõusu jaanuarist," rääkis Rimi Eesti personalijuht Kaire Tero.
Selverites sõltub töötaja palk suuresti sellest, kui erinevaid tööülesandeid ta on valmis täitma.
"Täna inimesele, kes on võimeline olema multifunktsionaalne, täitma neli viiendikku rollidest, mis poes töö nõuab, selle töötaja tasu ei tohiks kindlasti alla 1000 euro olla. Kui töötaja töötab ainult kassas või paneb ainult kaupu välja, siis on tükike maad minna, et tuhande euroni jõuda," ütles Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson.
Ainult üht funktsiooni täitva töötaja palk jääb Andersoni sõnul pigem 800 eurost allapoole.
Coopi kaubanduskett koosneb piirkondlikest ühistutest, millel on oma personali- ja palgapoliitika. Nii erinevad palgad üle Eesti, Tallinnas on aga Lidli lubatuga sama suurusjärku.
"Tegelikult meil kõik ühistud iga-aastaselt 5-10 protsenti keskmiselt tõstavad töötajate tasusid, tegu ei ole millegi erakorralise ega eriskummalisega," sõnas Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin Miido.
Kassapidajate töö võtavad järjest enam üle nutikassad. "Nutikassasid tuleb meil igale poole järjest juurde. Kui kaupluse renoveerime, alati küsitakse, kas tulevad ka nutikassad sinna juurde. Oluline on rõhutada, et see kuidagi ei asenda kaupluses töötavaid inimesi, vaid annab olemasolevatele inimestele võimaluse teha ka muid töid – kaupu välja panna, riiuleid korrastada," rääkis Miido.
"Kassapidajaid me vast ei asenda. Pigem on see teistpidi. Kuna tööjõupuudus on suur, siis peavad ka tööandjad mõtlema järjest enam, kuidas protsesse automatiseerida ja on üsna tõenäoline, et kliendid tulevikus peavad järjest rohkem asju ise tegema," rääkis Rimi personalijuht Tero.
Toimetaja: Barbara Oja