Tartlased peavad uuest aastast hakkama kasse mikrokiibiga märgistama
Alates 1. jaanuarist tuleb Tartus lisaks koertele hakata mikrokiibiga märgistama ka linnas peetavaid kasse. Nii loodab varjupaik, et edaspidi jõuab varjupaika vähem loomi.
Kasside poolest tuntud Supilinna kasside elule aga esialgu suurt mõju ei nähta.
Supilinn on üks Tartu piirkondi, kus hoolimata uute kortermajade tulekust ja autoliikluse suurenemisest, elab veel suur osa kasse vaba kassi elu. Nii uitavad loomad ringi ka võõrastes aedades ja vahel ka korterites.
"Marja tänaval on üks maja, kus elab kass, kelle me tuttavatega oleme ristinud Luuleks. Tegelikku nime me ei tea, ta käib seal ühest korterist teise. Seal on päris palju väikseid kortereid, justkui ühiskass seal," rääkis Supilinna elanik Lovisa Anetta Mercella.
Supilinna elaniku Madise sõnul on tema majas olnud ligi kümmekond kassi. "Kuna meil on kaks peret ühes majas, siis on olnud kassid vahetuses. Vahepeal tuli teisele korrusele koer, siis nende kass tuli meile päris mitmeks aastaks elama ja kuna õu on ühine, siis käivad edasi-tagasi," kirjeldas ta ta.
Kuna võõrastesse kassidesse suhtutakse sõbralikult, on mõne omaniku kass olnud nädalaid või ka kuid kadunud, elades teiste kohalike juures. Aja möödudes on aga kassid siiski leidnud tee tagasi koju.
Uuest aastast tuleb aga Tartu linnas elavad kassid märgistada mikrokiibiga, et aidata hulkuvatel kassidel leida tee tagasi koju.
Nii mitmete supilinna elanike kui ka Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuhi Kirke Roosaare sõnul kiipimise kohustus suure tõenäosusega supilinna kassipidamises esialgu suurt muutust ei too. Roosaar lisas, et kassid jõuavad varjupaika enamasti maapiirkondadest, kuhu kiipimise kohustus ei laiene.
"Meile tuleb pidevalt siiski selliseid kasse, kes me näeme ära, et ta on kastreeritud, ehk et inimene on investeerinud sellesse, et oma loomale see operatsioon teha ja siis see loom on meil ja teda ei tule keegi otsima, sest kellelgi ei tule pähegi, et varjupaigas on ja meie ei oska teistpidi otsida," rääkis Roosaar.
"Tõepoolest, kui on toakass ja siis satub välja, siis ma saan aru, et see on probleem. Nende puhul ma arvan, et kiip aitab kindlasti, aga supilinnas üldiselt, siis kõik kassid, keda ma siin näen, on mulle väga tuttavad, ma juba tean, mis majas nad enam-vähem elavad. Ma arvan, et siis see hetkel ei muuda väga midagi," rääkis supilinlane Madis.
Toimetaja: Barbara Oja