Kui jaanuaris algavad Vene jõulud on rohkem kiriklik püha, siis Eesti jõulude tähistamises on kohta nii tantsule kui pereringis ajaveetmisele.

Narvas tehakse jõuluküla alles seitsmendat aastat, kuid mida aasta edasi, seda uhkemalt. Jõuküla on see, mis valdavalt venekeelse linna elanikke eesti jõuludega seob. Seal saab meeneid osta, loomi silitada ja jõuluvanaga tantsida.

Narvas öeldakse naljaga pooleks, et õigeuskliku inimese suurimaks pühaks on luterlikud jõulud. Selles naljas on ka kübeke tõtt, sest narvakad on uue püha rõõmuga vastu võtnud. Mitte, et tasuks otsida mingit maailmavaatelist pööret, lihtsalt iga võimalus pidutseda on narvakale teretulnud.

"Praegu tähistame muidugi rohkem meie katoliku jõule. Tähistame neid pühana, lõbusalt ja ägedalt. Jõulud on just see päev, mil pere kohtub ühise laua taga, minu arvates on see kõige tähtsam," rääkis Narva elanik Svetlana.

"Väga palju noori on hakanud jõule tähistama, kuid õigeusu jõule me ei tähista," rääkis jõuluküla korraldaja Artjom Poljak. "Nähtavasti oleme juba venelastest eestlased mitte venelased."

Narvakad kasutavad suurepäraselt ära piirielaniku eelist, elada korraga kahes jõulumaailmas.

"See on meie piiriäärne tava, mõlemad pühad on meie omad, nii katoliku jõulud kui õigeusu jõulud," sõnas kohalik elanik Tatjana.

Eesti ja vene pühad ühinevad uue aasta tähistamisega, kuid kuna venelased tähistavad ka vana uut aastat, siis hoitakse kuuske Narva keskväljakul kuni 13. jaanuarini.