Joobes juhte oli tänavu vähem kui mullu
Tänavu on politsei peatanud 5861 joobes juhti ehk 830 vähem kui mullu samal ajal. Samas teeb politseile muret kergliikuritega juhtunud õnnetuste arvu tõus, kus oma rolli mängib paraku just alkohol.
Politsei- piirivalveameti liiklusjärelvalvekeskuse patrullitalituse juht Varmo Rein ütles ERR-ile, et joobes juhid on tänavu põhjustanud vähem õnnetusi kui varasematel aastatel.
"448 on siiani olnud neid juhtumeid, kus liiklusõnnetuse põhjustas joobes juht. Eelmine aasta oli neid 523. Ülemöödunud aastal näiteks 550, 2018. aastal 526. Enamvähem üks ja sama suurusjärk, aga jah, tänavu pisut vähem."
Rein on statistika tõlgendamisel siiski ettevaatlik.
"Muretsema peab ikka - kui joobes juhid on liikluses, on see alati ohtlik. Võib olla on see tõesti aastatega pisut paremaks läinud, et seltskondades ei tolereerita enam, et keegi läheb purjus peaga rooli."
Kuigi talvine ilm on tõukerattad teedelt praeguseks peletanud, annavad kergliikurid aasta kokkuvõttes selgelt tooni.
"Muudes valdkondades näitas statistika langustrendi. Jalakäijad said vähem viga, jalgratturitega oli 56 õnnetust vähem kui mullu. Aga 228 õnnetust juhtus kergliikuritega. See annab summa summarum vigastada saanud inimeste osas statistikas tõusu," märkis Rein.
Ka kergliikuritega juhtunud õnnetuste üheks põhjuseks oli alkoholi tarbimine.
"Need on enamasti öisel ajal toimunud õnnetused. Pärast need kogused, mis on tuvastatud inimese veres, kui ta on haiglasse toimetatud - need on ikkagi märkimisväärsed. Kindlasti ei ole see kergliikur asi, millega kõrtsist koju minna."
Just aastavahetusel kipuvad joobes juhid tihti rooli.
"Tuleks oma pidustused, logistika ja asjad enne paika panna, et ei peaks üldse autoga sõitma. Või on kokku lepitud, et seltskonnas ongi keegi kaine juht," soovitas Varmo Rein.
Toimetaja: Urmet Kook