Esimesed meretuulepargid võiksid Eestis valmida selle kümnendi lõpus

Foto: United Nations Photo/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Valmis Eesti mereala planeering, mis võimaldaks kolmes piirkonnas rajada tuuleparke rohkem, kui Eesti tarbimist arvestades vaja oleks. Neli aastat koostatud esimene kogu Eesti mereala hõlmav planeering jõuab veel jaanuaris valitsusse kehtestamiseks. Esimesed meretuulepargid võiksid Eestis valmida selle kümnendi lõpus.

Mereala planeeringuga kehtestab Eesti riik meie rannikumerre kolm kindlat ala, kuhu arendajad saavad hakata tuuleparke rajama.

"Kompromissläbirääkimised olid üsna keerukad, sellepärast et erinevaid huvisid merealal on päris palju. Kahjuks uute kasutuste juurdetulekul ei ole võimalik see, et traditsioonilised merekasutused mitte mingisugust kompromissi tegema ei peaks," ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Triin Lepland.

Esimene ala külgneb juba töös oleva Liivi lahe meretuulepargiga. Teine, kõige suurem ala, jääb Saaremaast lääne poole ja kolmas, väikseim ala, jääb selle lähedusse.  Meretuuleparkide ala kokku on 1700 ruutkilomeetrit.  Sellele alale saaks ehitada tuuleparke koguvõimusega seitse gigavatti. Võrdluseks, praegu on Eestil elektritootmisvõimsusi 1,5 gigavatti.

"Kui kõik need alad meretuuleparke täis ehitada, siis see ületaks Eesti tänast elektritarbimise vajadust. See oleks siis üks selline väga võimas ekspordiartikkel Eestis. Aga olgem realistid – me täna näeme vaeva, et saada ka esimesed meretuulepargid püsti, nii et et pigem on üksnes hea meel, et neid alasid on veidi rohkem," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar.

Tatar lisas, et Eesti elektrivajaduste katmiseks piisab võib-olla kahest-kolmest gigavatist.  "Meil täna on puudu odavatest elektritootmise võimalustest. Kümnendi lõpul, ma usun, et meretuul see juba on," lausus ta.  

Kuigi ühegigavatise meretuulepargi investeering võib ulatuda kahe miljardi euroni, ootasid taastuvenergia arendajaid mereala planeeringut pikisilmi. 

Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas ütles, et arendajad on taotlusi esitanud ligikaudu 13 gigavati ulatuses.

"See näitab, et tegelikult huvi on väga suur. Milline saab lõplik koguvõimsus olema, eks see ongi järgmine samm – kui planeering kinnitatud, tuleb hakata taotlusi menetlema, saab hakata tegelema uuringutega ja siis selgub, et kuhu tegelikult saab ehitada," lausus Kärmas.

Arendusega kõige kaugemal on maakondliku planeeringuga algatatud Eesti Energia Liivi lahe tuulepark. Energiakontsern Utilitas on esitanud taotluse püstitada tuulepark Liivi lahte.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: