Kalendris on keeratud uus lehekülg ning see annab põhjuse vaadata terava pilguga möödunule tagasi ning seada sihte uueks aastaringiks. Tõenäoliselt kujuneb alanud aasta üheks kandvaks teemaks erinevatest kriisidest välja tüürimine.

Fossiilsete energiakandjate hinna tõusust tõukuv energiakriis on senisest rasvasemas kirjas esile tõstnud fossiilkütustest sõltumise riskid. Seejuures on ehk lühiajalistest leevendusmeetmetest olulisemgi, et praegused otsused seaksid fookuse eesmärgile lahendada energiakriis jätkusuutlikult.

Sellise põhimõtte kohaselt sõnastaksin mõned uusaastasoovid energeetikasektori arenguks Eestis.

Liitumisprotsess sujuvamaks koos elektrivõrgu arendamisega

Selleks, et üle Eesti ettevalmistamisel olevatest ja usinalt kerkivatest taastuvenergia tootmisüksustest pärinev elekter ka tarbijani jõuaks, on tarvis jaamad võrku ühendada ning selle nimel ka elektrivõrku pidevalt täiustada ja kaasajastada.

Viimastel aastatel on ennekõike päikesejaamade rajamise pretsedenditu tempo toonud esile vajakajäämise liitumisprotsessi sujuvuses: hetkel on paisu taga ligikaudu 100 MW jagu juba valmis ehitatud taastuvelektri jaamu, mis ootavad, et võrguettevõtja võrguliitumise välja ehitaks. See protsess peab toimuma tunduvalt ladusamalt.

Lisaks tuleb vähendada n-ö fantoomliitumiste mahtu võrgus, mis justkui hoiavad pilgeni täis bussis istekohta reisijale, kes ei pruugi pealegi tulla. Liitumistingimusi tuleb parandada ning ruumi teha nende jaoks, kes istekohtadele toetuda soovivad.

Menetlusprotsessides energeetika prioriteetseks

Elektrijaamade ehitamisele eelneb ajakulukas planeeringute ja lubade menetlemise periood, mis võtab suuremate tuuleparkide puhul aastaid.

Praegune kriisiolukord ilmestab selget vajadust ja ootust uute tootmisüksuste järele, mille jaoks peab menetlus toimima senisest tunduvalt ladusamalt. See tähendab, et ka kõrvaltvaatajale peaks olema ilmne, et tegu on ühiskonna jaoks prioriteetse tegevusega.

Mereparkide hoonestusõiguse menetlus kiiremaks

Tõenäoliselt annavad merele rajatud tuulepargid umbes aastakümne pärast valdava osa Eestis tarbitud elektrist, moodustades nii kohaliku energiamajanduse vundamendi. Selliste parkide tempokas valmimine on kõigi Eesti elektritarbijate huvides. Seetõttu on esmatähtis kaasa aidata nende rajamise tempole, tõhustades mh hoonestusõiguse menetlust merealadel.

Tugeva ja laiapindse poliitilise tahte väljendamine ja sammude astumine energiamajanduse arendamiseks

Energiakriis riivab sel talvel paraku igaüht, olgu see otsesemalt arvete kerkimise või üldiselt tarbijahindade kasvu kaudu. See on viljakas pinnas ühiskondliku ootuse najal ka senisest märkimisväärselt selgesõnalisema ja tegudes väljenduva tuntava toe kujunemiseks jätkusuutliku energiamajanduse kiiremaks arenguks Eestis.

Sarnast eeskuju on teiste kõrval näitamas Saksamaa uus koalitsioonivalitsus, kes sõnastas selge prioriteedina riigi kliimaneutraalsuse saavutamise ning kogu planeerimis- ja loamenetluse protsessi allutamise sellele sihile.

Leiame ruumi uute tuuleparkide tarvis

Motivatsioon tuuleparkide "võõrustamiseks" on Eestis olnud madal, mistõttu on mitmed arendused jäänud kahetsusväärselt toppama. Üldplaneeringute koostamise käigus tuulealade planeerimise kaudu lasub uute elektrijaamade jaoks koha leidmisel võtmeroll kohalikel omavalitsustel.

Elektritootmisega arvestamise motivaatorina on väljatöötamisel nn kohaliku kasu mehhanism, mis võimaldaks KOV-il tuuleparkide võõrustamisest tulu teenida.

Paraku pole aga isegi selline tulevikutulu teenimise võimalus olnud paljudele omavalitsustele piisavalt huvipakkuv, et uute tuuleparkide jaoks sobivate alade leidmise nimel üldplaneeringutes vaeva näha. Seega võiks ühe motivaatorina omavalitsustele tasandusfondi vahendite jagamise siduda üldplaneeringutes taastuvenergia arendusaladega arvestamisega.

Tasakaalu leidmine keskkonnakaitselistes tegevustes

Igal rajatisel on kahtlemata oma keskkonnamõju. Seda meeles pidades on tuuleparkide jt taastuvenergia rajatiste kasutuselevõtt fossiilkütuste asemel kokkuvõttes üdini keskkonnahoidlik. Sellegipoolest kehtivad tuulikute rajamisel muude kitsenduste kõrval ka keskkonnakaitselised piirangud, mis määravad selle, kuhu parki püstitada ei saa.

Praegu on Eesti kaart pea lausaliselt keskkonnakaitselistel ettekäänetel välistavalt punaseks võõbatud, jättes tuuleparkide jaoks vaid väikesed lapikesed. Mitmel pool on selline välistamine tehtud igaks juhuks ja ennatlikult, ilma konkreetses kohas avalduvat keskkonnamõju hindamata.

Mõistlik on neil aladel võimaldada täpsemate uuringute läbiviimist tuuleenergia tootmise võimalikkuse selgitamiseks. Selline tasakaal võiks julgustada ka kohalikke omavalitsusi oma üldplaneeringutes tuulealadega arvestamist.

Fossiilkütuste väljavahetamine soojusmajanduses

Kuigi fossiilkütusest loobumine on energeetika valdkonnas laiemalt makrotrend, keskendub minu viimane soov just soojusmajandusele, kuivõrd valdavas osas kodumajapidamistes tarbitakse enim energiat just soojusena ligikaudu 2/3 aastast hõlmaval kütteperioodil.

Kuigi mh kütmiseks kasutatava maagaasi tänavusel kõrgel turuhinnal on suunav jõud sellest loobumiseks tehtavate investeeringute realiseerimisele, tuleb vajadusel täiendavalt motiveerida fossiilsete kütuse asendamist soojuspumpade või kodumaise biokütusega, tähtsustades seejuures ressursitõhusust. See keskkonnasõbralik valik võimaldab ühtlasi edaspidi maandada turgudest ja välispoliitilisest olukorrast sõltuvaid hinna- ja julgeolekuriske.

Panen siinkohal loetelule punkti, mis aga ei tähista, et energiasektori arenguks vajalike tegevuste ja prioriteetide loend on lõplik.

Siiski tasub kokkuvõtteks kriisi ajal silmas pidada, et taastuvenergia arendamise aktiivsus meie lähiriikides on seninägematu ning takistuste kiuste aina suuremat hoogu koguv. Eesti heaolu ja riikliku julgeoleku seisukohast on tähtis praeguste otsuste toel realiseerida olemasolev kohalik taastuvenergia potentsiaal, et see kujuneks tulevikus oluliseks ekspordiartikliks, mitte aga ei sunniks meid ka tulevikus vaid naabrite tootmisvõimsuste najal elama.