Suri akadeemik Arvo Ots

Akadeemik Arvo Ots.
Akadeemik Arvo Ots. Autor/allikas: SCANPIX/ÕHTULEHT/Teet Malsroos

Pühapäeval suri oma 91. eluaastal Eesti kaasaegse põlevkivienergeetika üks alusepanijatest, akadeemik Arvo Ots.

Ots sündis 26. juunil 1931. aastal Pärnus kooliõpetaja perekonnas, alustas kooliteed Viljandis ning lõpetas 1950. aastal Tallinna reaalkooli ja 1955. aastal Tallinna tehnikaülikooli (tollal TPI) kiitusega soojustehnika erialal.

1958. aastal kaitses ta tehnikakandidaadi väitekirja (praegu võrdsustatud PhD kraadiga) ning 1968. aastal NSVL tehnikadoktori väitekirja. Alates 1959. aastast oli Arvo Otsa tegevus teadlase, inseneri ja õpetlasena seotud Tallinna tehnikaülikooliga, kus ta oli 1968–1991 professor, edasi kümme aastat soojustehnika instituudi direktor ning 2001−2003 erakorraline professor. Pärast emeriteerumist jätkas ta aastail 2003−2015 vanemteadurina.

Eesti teaduste akadeemia liikmeks energeetika valdkonnas valiti Arvo Ots 1983. aastal.

Akadeemik Arvo Ots oli üks põlekivi põletamise alase teoreetilise teaduse pioneere, kes julges ja oskas vaadelda, mõista ja optimeerida tohututes ülikuumades seadmetes toimuvaid keerukaid protsesse ja nende mõju katla seintele. Suurelt osalt tänu tema uuringutele ja insenerioskustele on loodud kaasaegsed põlevkivienergeetika seadmed Eesti elektrijaamades. Tema noorusajal sai võimalikuks vananenud restkatelde asendamine tolmpõletamisseadmetega ja hiljem keevkihtkateldega.

Poole sajandi jooksul on Arvo Ots andnud oma teadmised edasi sadadele soojusjõuseadmete spetsialistidele ning olnud kolme NSVL doktoritöö ja paljude teaduste kandidaadi ja PhD väitekirjade juhendaja. Viljaka teadlase sulest on ilmunud üle 500 teaduspublikatsiooni (sh neli monograafiat) ja mitmed kõrgkooliõpikud. Oma ala hinnatud spetsialistina ning teaduste akadeemia energeetikanõukogu liikmena panustas ta Eesti energiaseaduse väljatöötamisse ja Eesti energeetika arenguprogrammide koostamisse.

Kahel korral (1970, 1980) on Arvo Otsa tööd tunnustatud Nõukogude Eesti teaduspreemiaga, 1981 nimetati ta Eesti NSV teeneliseks teadlaseks, 1996 valiti ta Soome Tehnikateaduste Akadeemia välisliikmeks, 2001 pälvis ta Eesti Teaduste Akadeemia medali, 2003 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2006 aasta inseneri tiitli ning 2010 riigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest ehk nn elutööpreemia.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: