Sihtasutuse juhataja Teet Kuusmiku sõnul otsivad suured rahvusvahelised ettevõtted sobivaid kohti hiigeltehaste rajamiseks ja oluliseks tingimuseks on kiired ühendusteed.

"Kui me toome näite, et Vaasast peab mingi energiaettevõtte juht jõudma Narva oma potentsiaalse ettevõtte juurde, siis see tähendab mitut ümberistumist lennukiga, pärast veel ühistranspordiga või renditud autoga Tallinnast Narva sõitmist. See ajakulu nende ettevõtete ja inimeste jaoks on mingite tegevuste tegemisel ja ka investeerimisotsuste vastuvõtmisel kriitiliselt määrav," rääkis Kuusmik.

Lennuväli rajatakse Narva külje alla Olginasse murukattega lennuvälja asemele, mida praegu kasutavad hobilendurid ja langevarjurid. Kuusmik toonitab, et nad kavatsevad ehitada just lennuvälja mitte lennujaama.

"Lennujaama investeeringute maht on ikkagi kümneid ja võib-olla sadu miljoneid. Täna on meie eesmärk ikkagi lennuvälja rajamine, kuhu vastu võtta väikelennukeid just tšarterlendudeks. See kindlasti ei saa olema liinilennuväli ja lennuliikluse intensiivsus saab tõenäoliselt olema suhteliselt väike," tõdes Kuusmik.

Detsembri lõpus algatas Narva-Jõesuu linnavalitsus tööstuspargi tellimusel lennuvälja detailplaneeringu. Samal ajal tegeleb tööstuspark eelprojekti koostamise ja ehituseks vajaliku raha otsimisega, mida loodetakse leida Euroopa Liidu vahenditest. Projekti esialgne maksumus on poolteist kuni kaks miljonit eurot.

"Mõte ongi pikendada lennurada, anda planeeringuga võimalus kõvakattega lennuraja rajamiseks ja sinna juurde rajada ka kogu vajalik infrastruktuur, kus politsei- ja piirivalveametnikel või tolliametnikel on võimalik lennukeid välisriigist vastu võtta - kõik, mis selliste väikelennukite vastuvõtmiseks vajalik on," selgitas Kuusmik.

Ida-Virumaa tööstusalade arenduse sihtasutuse juhataja Kuusmiku sõnul tegelevad tööstuspargid üha rohkem kinnisvara arendamise asemel ettevõtluskeskkonna parandamisega. Lisaks lennuvälja ehitamisele otsivad tööstuspargid ka näiteks arendajaid, kes oleksid nõus Narva piirkonda üürikortereid ehitama.