Ida-Virumaalt välja õppima sõitvate gümnasistide arv aastatega kasvab

Foto: ERR

Iga nädal sõidab ligi 50 Ida-Virumaa õpilast eribussiga Tartumaale Nõo reaalgümnaasiumisse, sest oma kodukandis on neil eesti keelt keerulisem selgeks saada ning kaugemal näevad nad võimalust paremaks hariduseks. Kuigi Ida-Virumaal on samuti riigigümnaasiume, on viimastel aastatel kodukandist välja Tartumaale sõitvate gümnasistide hulk kasvanud.

Üheksanda klassini peamiselt vaid vene keeles õppinud Maksim astus kaks ja pool aastat tagasi Nõo reaalgümnaasiumisse - täielikult eestikeelsesse Tartumaa kooli, kus enamus tema klassikaaslastest vene keelt ei räägi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kümnendas klassis ma tegin nii, et tõlkisin seda vene keelde ja pärast õppisin. Aga praegu võin seda teha ka lihtsalt eesti keeles," rääkis Kohtla-Järvelt Nõosse õppima läinud Maksim.

"Mina tulin siia keemiat õppima, kuna see on reaalsuunaga kool. Meil minu kodukohas ei olnud võimalik reaalsuunal õppida," ütles Iisakult tulnud Jelizaveta.

Kuigi õpilasi sõidab ühiselamuga Nõo riigigümnaasiumisse üle kogu Eesti, on viimastel aastatel enim õpilasi tulnud just Ida-Virumaalt. Novembris pani kool sealt käima ka eribussi, mis sõidutab 45 last reede pärastlõunal koju ning pühapäeva õhtul pea 200 kilomeetrit tagasi kooli.

Õppealajuhataja sõnul on huvilisi Ida-Virumaalt palju.

"Selle aasta lennus oli 17, eelmisel aastak 18. Selline optimaalne arv on ka, et ühes lennus me ei tahaks üle 20 protsendi," selgitas Nõo reaalgümnaasiumi õppealajuhataja Svetlana Keisk.

Tema sõnul on Ida-Virumaalt tulnud õpilaste peamine eesmärk eesti keel selgeks saada. Sama tähtis on ka reaalainete õppimine.

Eestikeelse õppega riigigümnaasiumid on ka Jõhvil ja Kohtla-Järvel. Lapsevanem Anu Kljutšniku sõnul on Tartumaa koolil tugevam maine ning linnakoolidest eristab just tasuta ühiselamu.

"Tal oli võimalus tulla ka Kohtla-Järve gümnaasiumisse, aga Nõo reaalgümnaasium võttis ta samuti vastu. Kuna ta sattus programmeerimise klassi, siis tegi valiku Nõo kasuks," selgitas Kljutšnik.

Vene emakeelega õpilaste jaoks alustas reaalsuunaga riigikool sügisel esimest korda keelekümblusprogrammi.

"Kuna sel aastal oli palju sisseastujaid ja olime teadlikud, et osade eesti keel ei ole nii hea, et nad saaksid hakkama, siis seetõttu me alustasime õpihuvilaagreid, me nimetasime neid keelekümbluslaagriteks. /.../ Seal on näiteks eesti keeles kokkamist ja ühiselt teatris käimised. See ongi keeleõppe sees, läbi erinevate tegevuste. On tekkinud ühtekuuluvustunne, nii et hakkavad nõokaks kujunema," rääkis Keisk.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: