"Minu ülesanne on vägede paigutamine ja valmisoleku tõstmine," ütles Rootsi relvajõudude ühisoperatsioonide juht Michael Claesson. Tema sõnul ei ole valmisolekut tõstetud mitte ainult Gotlandil (eesti keeles Ojamaal), vaid mitmel pool riigis, vahendas Iltalehti Rootsi väljaannet Aftonbladet.

Valmisolekutaseme tõstmist on saarel selgesti näha, kuna sadamates, Visby lennujaamas ning sõjaväeobjektide lähistel patrullivad sõjaväelased, kirjutas leht.

Valmisoleku suurendamise põhjuseks peetakse seda, et kolmapäeval sisenesid Läänemerele kolm Venemaal Koola poolsaarel baseerunud dessantlaeva.

"Ma saan ainult öelda, et need laevad on mõeldud mereväelaste transportimiseks ning seda tüüpi üksused tegelevad dessantoperatsioonidega," selgitas kindralleitnant Claesson Aftonbladetile.

Tema sõnul on Gotlandil rakendatud nii avalikkusele nähtavaid kui ka varjatud kaitsemeetmeid.

"Aga see ei toimu ainult Gotlandil, vaid mitmel pool riigis," rääkis kindral. Tema sõnul ei saa välistada ka vägede juurde toomist Goltandile, kuid sellised otsused peavad põhinema edasisel olukorra analüüsil.

Aftonbladeti andmeil on seoses olukorra pingestumisega kutsutud Gotlandil teenistusse ka reservväelasi. Claessoni sõnul tehakse seda aeg-ajalt ikka. "Me peame mõnikord tugevdama mõnesid suhteliselt nõrgemaid organisatsiooni osasid reservohvitseridega. See on loomulik tegevus, mida me teeme aasta läbi," ütles ta.

Claesson rääkis esmaspäeval Aftonbladetile antud usutluses, et julgeolekuolukord on "äärmiselt tõsine" ning Venemaa rünnakut Rootsile ei saa välistada. Neljapäeval kordas ta oma hinnangut.

Samas rõhutas ta, et ei taha õhutada paanikat. "Venemaa on mereriik Läänemere regioonis ja see on loomulik, et oma ressursse liigutatakse Läänemerele ja siit ära. Sõjaväejuhina ei anna mina sellele muud tähendust kui, et rünnakuvõimsust on lisandunud ja ma pean sellele reageerima," ütles Claesson.