"Venemaa plaanib sissetungi. Venemaa hakkab Rootsit pommitama. Venemaa, miks? Ma ei taha surra. Kohe algab sõda, pane toiduvarud ja soojad riided valmis," on tekstid, mis TikTokis levivad ning Rootsi teismelisi hirmutavad.

Rootsi organisatsioon BRIS, mis tegeleb laste õigustega ning peab laste ja noorte telefoni usaldusliini, teatas, et on hakanud saama kõnesid, milles lapsed räägivad oma sõjahirmust, vahendas ajaleht Aftonbladet.

BRIS-i töötaja Marie Angsell rääkis lehele, et TikToki algoritmid hakkavad sellele, kes korra sõjateemalist videot on vaadanud, pakkuma talle üha uusi sama sisuga videoid. Sotsiaaltöötaja soovitas vanematel oma lastele selgitada platvormi tööpõhimõtet ning aidata neil sõjahirmust lahti saada.

Juhtunut analüüsinud väljaanne Defense One tõdes, et ilmselgelt soovib keegi Rootsit, kus ei ole üle 200 aasta sõda olnud, ja selle otsusekindlust laste hirmutamise kaudu nõrgestada.

NATO ja Venemaa vahel eelmisel nädalal tulemusteta lõppenud kõnelused, Moskva ähvardused Läänele katastroofiliste tagajärgede kohta, Poola välisministri hoiatus, et Euroopa on sõja lävel, kõik murettekitavad teated. Aga kui lapsed ajakirjandust ei jälgi – uuringute kohaselt tarbib tavameediat iga päev ainult kolm protsenti teismelistest – siis 30 protsenti kasutab iga päev TikTokki, märkis Defense One.

Küsimusele, kes võiks olla hirmutavate videote levitamise taga, tõdeb väljaanne, et ehkki ametlikult pole ükski riik selle eest vastutust võtnud, on Venemaal kampaaniaks selge huvi. Venemaa pani kindlasti tähele Rootsi otsust tugevdada oma relvajõudude valmisolekut strateegiliselt kesksel Gotlandi saarel.

Defense One viitab, et kampaania valguses saab kohe oma võimekust näidata 1. jaanuaril Rootsis tööd alustanud psühholoogilise kaitse amet, mille eesmärgiks on avalikkuse vastupanuvõime tugevdamine desinformatsiooni suhtes. Amet peaks selle kõrval, et püüda selgitada häirivate videote allikat, pakkuma avalikkusele – lastele, lapsevanematele, õpetajatele – ka vahendeid, kuidas selliste rünnakutega toime tulla.

Tegelikult tasuks samaks valmis olla ka teistel riikidel, kuna ka neid võivad samasugused kampaaniad tabada, leiab Defense One. Sotsiaalmeedia teeb ütluse, et sõjas ja armastuses on kõik lubatud, veelgi lihtsamalt rakendatavaks, tõdeb väljaanne.