"Ma arvan, et Putin ei ole segi läinud meie mõttes, vaid tal on kindel plaan minna ajalukku ja arendada oma riiki selles suunas, kus ta praegu arendab," sõnas Herem Raadio 2 hommikuprogrammis.

Herem selgitas, et Venemaa oma vägede liigutamisega annab oma tegevuse kohta väga selgeid signaale.

Herem lisas, et Venemaa rünnak Ukrainale on juba praegu nii tõenäoline, et järgmise sammu provotseerimiseks ei ole rohkem vaja midagi teha: "Ma arvan, et Ukrainal pole vaja enam midagi teha peale selle, et ta olemas on, kõik liigub praegu selles suunas, et relvastatud konfliktini see läheb."

"Ta otsib mingisuguse tüli välja. Ütleb, et praegu on seal mingid relvad, Ukraina liitumine NATO-ga ohustab tema piire. Kõik need riigid liituvad NATO-ga ainult ühel põhjusel – sest Venemaa on oht," rääkis Herem.

Heremi sõnul on Venemaa eesmärk kõigi lääne ühiskondade kindlustunnet lõhkuda ja näidata end suure, tugeva ja ohtliku riigina, kellega tuleb arvestada. See omakorda viib ebastabiilsuseni nii teda ümbritsevates riikides kui ka ühiskonnas laiemalt.

"Minu arvates on Venemaal väga pikaajaline plaan julgeoleku keskkonda, sealhulgas oma lähinaabreid hoida pidevalt ebastabiilsuses," ütles Herem. "Kas ma lõikan Ukrainat, Moldaaviat, Gruusiat või lõpuks Eestit, Lätit, Leedut – see ei oma nii suurt tähtsust."

Eesti suunal sõjategevust näha ei ole

Samas ütles Herem, et eestlastel ei ole praegu põhjust muretsemiseks ning tuleks jätkata oma tavapärast elu: "Ma ei usu, et lähikuudel, isegi kui Ukrainas on relvastatud konflikt, meie oma territooriumil satuksime relvastatud konflikti."

"Küll aga lääne tähelepanu sidumiseks võidakse korraldada mingeid muid asju, näiteks midagi sellist, mida me Leedu, Poola ja Läti piiril oleme näinud," hindas Herem võimalikuks ka immigrantide survet Eesti piirile. "Küberrünnakud, erinevad muud infooperatsioonid – see oleks tõenäoline variant. Päris sõjani ma arvan, et Eestis on pikk maa minna."

Samas rõhutas Herem, et riigina peab Eesti toetama Ukrainat ja oma liitlasi: "Et see tüüp seal idas saaks aru, et ta ei saa mitte kellegagi ükshaaval tegeleda."

Herem usub, et ukrainlased tunnevad end kindlasti ohustatuna, kuid keeruline on analüüsida, kui valmis riik sõjaks on. Ta tõi positiivse külje pealt välja, et Ukraina kaitsevägi on oluliselt süsteemsemalt korrastatud ja paremini relvastatud kui kuus aastat tagasi. See puudutab nii lahingvarustust, toitlustamist rindel kui ka vajadusel meditsiinilise abi pakkumist.

Samas on ka Venemaa Heremi sõnul enda sõjalist suutlikkust viimastel aastatel arendanud: "Venemaa on arendanud kõiki suundi ja võtnud kasutusele 70–80ndatel ehitatud rasket rauda. On seda ladudest välja võtnud ja moderniseerinud."

"Suurekaliibrilisi suurtükke, T-72 tanke on uuendanud," loetles Herem. "See kõik on vanaraud, aga töötab suurepäraselt."