Ajaloo pikas vaates oleme elanud julgeoleku mõttes Eesti kuldajastul. Oleme teinud kõik, et Eesti ei jääks enam kunagi üksi. Meil on tugevad liitlased, me eraldame riigikaitsele eeskujulikud 2,3 protsenti SKT-st. Riigikaitse on valdkond, mida oleme arendanud parteideülese konsensusega.

Sellest kõigest on aga nüüd vähe. Venemaa on rikkunud juba aastaid rahvusvahelist õigust ning okupeerinud osaliselt oma naabreid. Kõik märgid näitavad, et lähinädalatel on Kreml alustamas uut sõjakäiku Ukraina vastu. Hiljuti nägime hübriidsõja uut peatükki Valgevene Poola ja Leedu piiril. Sõda on jõudnud meie vahetusse naabrusse. Ohtu tajuvad ka muidu neutraalsed riigid Soome ja Rootsi, mis suurendavad oluliselt oma kaitse-eelarvet ja -valmidust.

Vana tõde ütleb, et kui tahad hoida rahu, valmistu sõjaks. Analüütikud on seisukohal, et Ukraina järel võib Kremli järgmine sihtmärk olla Baltikum. Vladimir Putini eesmärk on panna proovile NATO usaldusväärsus, pidamata suuremat sõda. Meil tuleb selleks valmis olla.

1930. aastad näitasid, et Eesti ei jää üksi püsima. Aga toonasest ajast on õppida sedagi, et agressorile ei tohi anda järgi. Nõrkuse näitamine annab talle vaid hoogu juurde.

Praegu on Eesti jaoks kõige olulisem hoida liitlassuhteid. Aga tuletada lääne partneritele ka meelde, et kokkulepped Venemaaga ei taga rahu. Üks pool peab lepetest kinni, teine aga mitte.

Krimmi okupeerimise järgselt suurendas NATO oluliselt Baltikumi heidutust. Nüüd tuleb seda taas teha. Samal ajal peab Eesti kiirkorras tugevdama iseseisvat kaitsevõimet. Siin on suuremad investeeringud lähiaastatel hädavajalikud. Ja sotsiaaldemokraadid toetavad seda algatust. Siiski on oluline, et kõik need otsused sünniksid ka tulevikus mitte valitsuse kabinetivaikuses, vaid parteideülese konsensuse kaudu.

Aga mis on vaat et kõige tähtsam, me võime kulutada riigikaitsele üha suuremaid summasid, aga kui me ei hoia korras oma koduhoovi, siis pole sellest kõigest väga palju kasu. Kõik algab rahva kaitsetahtest, mis on otseselt seotud usaldusega oma riigi vastu. Kui valitsus jätab suure osa rahvast külmal talvekuul suurte soojaarvetega üksi, lõhub see meie väikest ühiskonda rohkem kui ükskõik milline Kremli inforünnak.