"Olen kogenud seda, kuidas paar suuremat kaubalaeva sõidavad mööda. Mina tean, mis tunne see on, kui maja hakkab vibreerima. Aga need on kaks tühist kaubalaeva ja see kestab 20 minutit. Aga kui meil on tuhanded tuulikud?" lausus sõrulane Kaupo Vipp.

Selline mure ja palju küsimusi, millele pole seni vastuseid ka merealade planeeringus, paneb sõrulasi oma saatuse pärast muretsema. Kui praegused väikesed tuulikud annavad oma olemasolust märku paari kilomeetri kaugusele, siis milline mõju võib olla kümmekond korda kõrgematel ja sadadel tuulikutel kümne kilomeetri kauguselt merest Sõrve rannikule? Otseseid vastuseid pole, sest kusagil mujal analoogset olukorda veel pole.

"Mereala planeeringus on väga vähe pööratud tähelepanu terviseuuringutele. Madalsageduslik heli on kõrvale kuuldamatu ja need mõjud avaldavad toimet kogu kehale. On leitavad uuringud, kus madalsagedusliku heli levimist on mõõdetud 90 kilomeetri kaugusel ja need on lähtunud tuuleparkidest," rääkis arst Antti Kukkela.

Elektrituulikute puhul kehtib pea kõikjal kinnitamata reegel, et ükskõik kuhu mujale, aga mitte minu aia taha. Nii on ka Sõrve elanikud reageerinud kaugel pealinnas kokku pandud mereplaneeringu suhtes. Ja otsest sõnaõigust pole ka suurel Saaremaa vallal.

"Tõesti, sellist juriidilist hooba praegu ei ole, millega Saaremaa vald saaks selgelt sõna kaasa öelda. Ma arvan, et kompromiss on alati kuskil vahepeal. Olgu see siis väiksemates gruppides väiksem tuulikute arv, olgu need madalamad, rannikust kaugemal. Ma arvan, et need ongi need kohad, kus tuleb arutada," lausus Saaremaa vallavanem Madis Kallas.

"Inimesega ei ole arvestatud. Ma olen seda ka välja öelnud, et kui on püütud sõrulasi siit sadu aastaid välja ajada ja igasugune võim on seda teinud, siis täna ma ütlen, et mul on selline tunne, et Eesti rahva vastu on Eesti valitsus tõstnud käe, sest sõrulased on ka Eesti rahvas," rääkis Saaremaa vallavolikogu liige Mihkel Undrest.