Oliver Laas: usaldus tehnoloogia vastu muudab meid ka haavatavaks
Me küll räägime autonoomsetest süsteemidest nagu isejuhtivad autod või tehisintellekti rakendused, aga neid usaldades sõltume inimkeskse arusaama järgi ikkagi inimestest nende tehnoloogiate taga, leiab Oliver Laas Vikerraadio päevakommentaaris.
Ühelt poolt lubab usaldus meil teistest sõltuda. Teisalt muudab see meid aga haavatavaks, sest usaldades riskime sellega, et teised veavad meid alt. Kaasaegses tehnoloogilises ühiskonnas sõltume oma igapäevastes toimingutes üha enam seadmetest. Näiteks nutitelefon aitab liigelda, lähedastega suhteid hoida, olulisi kuupäevi meeles pidada ja palju muud. Aga kas selline sõltuvus tähendab ka tehnoloogia usaldamist?
Filosoofid on üldiselt ühel meelel, et usaldus on hoiak, millega kaasneb altvedamise risk ja milles üks osapool vabatahtlikult usaldab teist, usaldusväärseks peetavat osapoolt. Usaldus võib olla täielik, kui üks osapool usaldab teist kõiges, või mittetäielik, kui teist usaldatakse ainult mingi tema pädevusse kuuluva tegevuse osas.
Meie argielu kulgeb teatava basaalse usalduse foonil, tänu millele me sageli järele mõtlemata usaldame iseennast või oma keskkonda. Näiteks usaldame, et ei kaota üleöö emakeele oskust või et sild, millel korduvalt jalutanud oleme, kannab ka sel korral meie raskust. Selline usaldus põhineb oletustel selle kohta, kuidas asjad (kaasa arvatud meie ise) normaaltingimustel toimivad.
Basaalse usalduse olemasolu tuleb ilmsiks olukordades, kus me sooritame mõne vea või asjad ei tööta ootuspärasel viisil. Anette Baier leiab, et usaldus erineb sõltuvusest, sest viimase puhul me reageerime altvedamisele pettumusega, esimesel puhul aga kogeme seda reetmisena.
Kui nutitelefon meid võõras linnas hotelli asemel tupiktänavasse juhatab või auto hommikul ei käivitu, siis oleme tavaliselt pettunud, kuid meil justkui ei ole põhjust tunda end reedetuna. Selline kirjeldus on kooskõlas levinud arusaamaga, mille kohaselt saavad meid reeta ikkagi ainult teadvusel tahtelised olendid.
Telefon ei juhi mind teadlikult valesse kohta ja autol ei olnud kavatsust mitte käivituda, hoolimata inimestel kalduvusest elutuid asju isikustada. ("Mis tal viga on, et käivituda ei taha!") Me küll räägime autonoomsetest süsteemidest nagu isejuhtivad autod või tehisintellekti rakendused, aga neid usaldades sõltume selle inimkeskse arusaama järgi ikkagi inimestest nende tehnoloogiate taga.
Filosoof Philip J. Nickel leiab, et meil on eriline usaldav hoiak, olgu see siis õigustatud või mitte, ka tehnoloogia suhtes. Ta väidab, et me usaldame mingisugust tehnoloogiat, kui see teeb midagi nii, et me võime sellest sõltuda millegi enda jaoks väärtusliku tegemiseks ja meil on õigus sellisel viisil antud tehnoloogiast sõltuda.
Siin ei ole tegemist moraalse või juriidilise õigusega – käivitumisest keelduv auto ei anna alati alust tootja vastu kohtusse pöördumiseks –, vaid teatava basaalsele usaldusele sarnaneva ootusega, et seade funktsioneerib normaaltingimustel ootuspärasel viisil.
Sellise hoiaku olemasolu tõendiks on selliste moraalsete emotsioonide nagu pettumus või viha tundmine meid alt vedanud seadmete suhtes, mis on Nickeli arvates võrreldavad reetmisega, millele me reageerime sageli sarnaselt.
George Brian McGee, kelle Tesla autopiloot põhjustas eelmise aasta augustis traagiliselt lõppenud liiklusõnnetuse, usaldas Nickeli käsitluse järgi oma autot, mitte selle loonud inimesi.
Selline mitte-inimkeskne arusaam usaldusest ei vabasta aga Tesla disainereid ja insenere vastutusest, sest iga seadme loomine ja kasutamine leiab aset mingisuguse laiema sotsiotehnilise süsteemi raames, mis hõlmab endas seadmeid, neid loovaid ja kasutavaid inimesi ning institutsioone või reegleid, mida süsteemi asjaosalised järgivad ja mis määravad, kuidas nood peaksid käituma.
Näiteks erinevalt Teslast lubavad mitmed konkurendid oma autodes autopiloodi sisselülitamist ainult kiirteedel, jälgivad juhi pilku infrapunakaameratega salongis ning lülitavad autopiloodi välja, kui juht ei ole kaks kolm sekundit teed jälginud.
Õnnetuse sattunud Tesla mudeli disainis polnud juhtide inimfaktoriga sellisel viisil arvestatud. Seega mingi tehnoloogia usaldusväärsus on pigem seda hõlmava sotsiotehnilise süsteemi omadus, mille tagamiseks tuleb mõnikord disaini kaudu kinnistada hoopis kasutajate käitumisnorme.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel