"Eesti jaoks oleks Ukraina NATO-liikmesus pikas perspektiivis kõige tugevam julgeoleku garantii. Sellest võidaks ka NATO ise," ütles Michal kolmapäeval, pärast alliansi peasekretäri Mark Ruttega toimunud kohtumist Tallinnas antud ühisel pressikonverentsil.

Michali selgituse kohaselt on Ukraina toetamine osa Eesti enda julgeolekust, kuna Venemaa eesmärgid ei ole muutunud.

"Ta katsetab meie ühtsust hübriidrünnakutega ja püüab juhtida meie tähelepanu Ukrainalt mujale. Ta tahab, et me keskenduksime oma probleemidele ja väsiksime Ukraina toetamisest. Me ei lase sellel juhtuda," teatas Eesti peaminister.

"Eesti jätkab Ukraina sõjalist toetamist, sel aastal moodustab abi 0,28 protsenti SKP-st. Eelmisel aastal oli see 0,35 protsenti. Oleme panustanud NATO PURL-i algatusse 21 miljonit eurot ja täna, kui Mark [Rutte] tuli siia, on mul hea meel teatada uuest 10 miljoni euro suurusest panusest PURL-i programmi," kuulutas Michal.

PURL (i.k. Prioritised Ukraine Requirements List, e.k. Ukraina prioriteetsete vajaduste nimekiri) on NATO koordineeritud algatus, mille käigus tasuvad alliansi liikmed ja partnerid Ameerika Ühendriikidelt ostetava relvastuse eest, mis saadetakse Ukrainale. USA ise on president Donald Trumpi võimu ajal suuresti peatanud Ukrainale relvastuse annetamise, jagades küll Kiievile hädavajalikku luureinfot.

"Ukraina vajab rohkem relvi ja eelkõige tõhusamat õhukaitset. Meie ülesanne on aidata tal Venemaa jõhkratele rünnakutele vastu seista. Samas õpime Ukrainalt iga päev. Ukraina kogemus on hindamatu meie enda kaitsevõime ja kaitsetööstuse arendamisel ja me vaatame kaugemale," rõhutas Michal.

Ukraina võtmine NATO-sse ei ole praegu võimalik mitme riigi, peamiselt USA vastuseisu tõttu. NATO-liikmesus eeldaks ka selle aluslepingu artikkel 5 täitmist, mis näeb ette kõigi liitlaste appiminekut rünnaku alla sattunud alliansi liikmele.

Rutte rääkis pressikonverentsil, et NATO tagab oma idatiiva kaitse, sealhulgas ka õhukaitse ning turvab kriitilist merealust taristut. NATO peasekretär tõi ka esile Venemaa hübriidrünnakud, millega Moskva püüab liitlasi kallutada loobuma Ukraina toetamisest, kuid see ei lähe Venemaal korda. Rutte kinnitusel vastab allianss kõigile Venemaa korraldatud hübriidrünnakutele ehkki see ei pruugi alati avalikkusele nähtav olla.

Küsimusele väitest, mille kohaselt võib NATO konflikti korral sulgeda Venemaale ligipääsu Soome lahele ja isegi tervele Läänemerele, vastas Michal: "Kui me räägime Läänemerest, siis kõik võivad vaadata Hormuzi väina ja kujutada ette, mis juhtuks siin siis, kui Venemaa meid ründaks. Nii et [nad] võivad need otsad kokku viia."