2027. aasta jaanuaris jõustuma pidanud reeglid oleksid kohustanud Euroopa Liidu väliseid nafta- ja gaasitarnijaid jälgima metaani heitkoguseid ja neist aru andma.

Kavandatavate muudatuste kohaselt antakse nafta- ja gaasiimportijatele aega 2029. aasta 31. maini, et tõestada 2028. aastal imporditud nafta, gaasi ja kivisöe vastavust EL-iga samaväärsetele metaani seiramise ja aruandluse reeglitele. See tähendab, et vastava teabe peavad esitama kütuste EL-i välised tarnijad.

"Impordiga seotud sätete aastase edasilükkamise eesmärk on vältida praeguses geopoliitilises olukorras lisasurvet imporditavate fossiilkütuste varustuskindlusele," märkis komisjon oma avalduses.

EL-i määruse eesmärk on vähendada metaaniheidet, mis tekib nafta- ja gaasitaristu lekete tõttu kogu maailmas.

Vastuseis reeglitele kasvas pärast seda, kui Iraani sõda häiris ülemaailmseid energiatarneid ning süvendas hirmu eelseisva talve ees.

Euroopa suurim veeldatud maagaasi (LNG) tarnija Ameerika Ühendriigid hoiatas EL-i juunis, et metaanimäärus võib kütusetarneid häirida. Seda seisukohta toetasid ka mitmed ettevõtted, sealhulgas naftahiid ExxonMobil.

Komisjon otsustas reeglid edasi lükata pärast seda, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron saatis eelmisel kuul Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile kirja, milles taotles viivitust ning hoiatas, et uued nõuded võivad tekitada Euroopa kütuseimportijatele õiguslikke riske.

Viivituse pooldajate sõnul ei ole välismaised nafta- ja gaasiettevõtted valmis EL-i reegleid täitma ning hakkaksid trahvide ja õiguslike probleemide hirmus LNG-laadungite Euroopasse saatmist vältima.

Edasilükkamise peavad pärast läbirääkimisi heaks kiitma EL-i liikmesriigid ja Euroopa Parlament.

Mõned ELi seadusandjad ja riigid, sealhulgas Tšehhi ja Itaalia, on nõudnud pikemat, kolmeaastast viivitust ning võivad üritada seda lõplikel läbirääkimistel saavutada.