Kui rekordiliselt kõrgeid elektrihindu kompenseerib riik Eestis tarbijatele nii otsetoetuste kui valitsuse määratud hinnalaega, siis nüüd lubab valitsus toetusmeedet ka kaugkütteklientidele.

Aasa kinnitusel on see meede loomisel: "Soovime ka kaugkütteklientidele sellel kütteperioodil hinnatõusu hüvitada. Hüvitis saab olema veebruari ja märtsi eest."

"Soovime osa sellest hinnatõusust tarbijatele kompenseerida läbi kütteettevõtete, et inimestele oleks kohe arve väiksem. Kütteettevõte saab oma osa tagasi läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse. Hinnad on ju teada, sest need on konkurentsiamet kinnitanud. Püüaks teha nii, et inimesele oleks võimalikult lihtne," rääkis Aas.

Saatejuhi küsimusele, kas sellise meetme rakendamiseks pole riigiabi luba vaja, vastas Aas eitavalt.

"Niikaua kui tegeleme hinnatõusu kompenseerimisega eraisikutele, pole riigiabi luba vaja. Kui hakkame kompenseerima ettevõtetele eranditega, siis hakkab riigiabi mängima. Kui kompenseeriksime eranditeta kõigile ettevõtetele, siis riigiabi luba poleks vaja," rääkis minister ERR-ile. "Eelkõige tegeleme eraisikutega, et kõik saaks võimalikult lihtsalt ja kiiresti."

Hüvitise määr selgub märtsis

Meetme detailid, sealhulgas see, kui suur osa arvest kompenseeritakse, on Aasa sõnul veel lahtised.

"Meil on olukord, kus meetme väljatöötamiseni jõudsime jaanuari lõpus, seega me pole veel kõiges kokku leppinud. Tähtaeg meetme väljatöötamiseks on veebruari esimene pool, siis saame ajaoludest anda teada kaugkütteettevõtetele ja nendega kokku leppida. Tahame jätta ka kaugkütteettevõtetele aega nende meetmete rakendamiseks. Märtsis oleks aga pilt selge," lubas minister.

Kui palju toetusmeede riigile maksma läheb pole samuti veel täpselt selge.

"Kui suur võiks see summa olla, sõltub sellest, kuhu seatakse hinnapiir. Kas hüvitatakse küttearvest 50 protsenti või 80 protsenti. See on suurusjärgus 10-20 miljoni vahel. Skeemi oleme koalitsioonis kokku leppinud, läbirääkimisel on kompensatsioonimäär," selgitas Aas.

Raha meetme rakendamiseks tuleb riigieelarvest, kust see vajalikus ulatuses eraldatakse Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Järgmiseks talveks varub Eesti gaasi

Sel aastal kulub riigil umbkaudu 300 miljonit euro eri energiatoetustele. Aas nõustub, et see on ühekordne abimeede ja järgmisel aastal seda korrata oleks väga ebamajanduslik. "Olen päris kindel, et selle talve olukorrast tehakse põhjalikud järeldused igal pool Euroopas, sest olukord on sarnane igal pool. Üks suur põhjus, miks meil on sellised energiahinnad, olid kõrged gaasihinnad, ja need on omakorda põhjustatud madalatest gaasivarudest. Järgmisel aastal on Eesti gaasivarud piisavad," lubab Aas.

Tema sõnul on selle talve energiahinnakriisi üks õppetunde võrguregulaatorite parema koostöö tagamine. "Sellel talvel oli Balti turul tuhat megavatti korraga võrgust väljas. Võrguregulaatorid peavad vaatama, et see ei toimuks enam korraga," rääkis Aas.

Eesti jääb elektribörsile

Saatejuhi sõnul on börsi läbipaistmatus jätkuvalt probleem, sest avalikkus ei tea siiani, kes olid börsil nende pakkumiste tegijad, kelle tõttu me detsembris kõrgeid elektriarveid maksime.

"Börsijärelvalvet täiesti tehakse, ka Nordpoolis on järelvalve tegija täiesti olemas," sõnas Aas. "Olen nõus, et börsile tuleb rohkem sisse vaadata olukorras, kus on energiadefitsiit. Börs töötas väga hästi siis, kui energiadefitsiiti ei olnud. Hinna koha pealt on vaja börsile sisse vaadata ja teha otsuseid, aga ma pole nõus börsilt lahkumisega või muude drastiliste sammudega," ütles Aas.

Baltikumi ühisvõrk on probleemne

"Täna katab Eesti oma vajadused," kinnitab Aas. "Meie probleem on, et oleme üks võrk Läti ja Leeduga, ja kuna Leedus on kõige suurem vajadus, siis voolab energia sinna".

Soomest tuleb Eestisse küll odavamat energiat, aga see ühendus pole piisav, et vahet katta. "Aastani 2025 on meil ka ühendused Venemaaga, kust saab ka energiat sisse osta. Määrav on muidugi, kui palju Leedu seda energiakaubandust turule lubab. Leedu ostab praegu energiat Venemaalt väga väikeses koguses," rääkis Aas.

"Energiajulgeoleku probleemi aga Eestis pole," kinnitas minister.