Jaanuaris mõjutasid tarbijahinnaindeksit eelmise aasta jaanuariga võrreldes enim eluasemekulud. Kodudesse jõudnud elekter on läinud aastaga 52, soojus 42 ja gaas koguni ligi 80 protsenti kallimaks. Kuid eelmise aasta detsembriga võrreldes tõusis jaanuaris kõige kiiremini toiduainete hind.

"Valdavalt tuleb rääkida energiahindadest, aga selle kõrval, kui me vaatame tarbijakorvi laiemalt, siis võib öelda, et hinnakasv on muutunud selliseks üldiseks fenomeniks, sest päris mitmed teised teenused ja kaubagrupid on samuti päris kiirelt kallinemas," rääkis Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai "Aktuaalsele kaamerale".

"Toiduainete hinnad kallinesid kuuga nelja protsendi võrra. Nii kiiret kuist toidu kallinemist ei ole me näinud 15 aasta jooksul," tõdes Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Ka konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing ütles, et viimati kallines toit nii kiiresti ühe kuu jooksul 2007. aastal.

"Kuuga neli protsenti. Oleks võinud ka rohkem olla, sest vaatlus on kuu keskel ja kui me jälgisime, siis tegelikult jaanuaris nädal-nädalast võis näha hinnatõusu. /.../ Tegelikult selline hinnatõus jätkub ka kindlasti veel veebruaris," ütles Josing.

Kõrged energiahinnad jõudsid tarbijateni eelmise aasta lõpus, seetõttu tõusis detsembris tarbijahinnaindeks aastases võrdluses 12,2 protsenti. Tänavu jaanuaris jäi sama hinnakasv 11,3 protsendi juurde. Seetõttu võrreldes eelmise aasta detsembriga langesid hinnad jaanuaris 0,1 protsendi võrra.

"Jaanuaris paistab välja see, et hinnakasvutempot pisut aeglustas see, et nii gaas kui ka elekter muutusid detsembriga võrreldes odavamaks ja pisut aitas ka valitsuse kehtestatud piirhind sealjuures. Aga muude kaupade-teenuste hinnakasv oli sedavõrd kiire, et jällegi osaliselt tegi seda tasa," selgitas Kattai.

Eelmise sajandi 1990. aastatele iseloomulik kahekohaline hinnakasv muutub tänavu vaid natuke leebemaks.

"Aasta alguses jätkub kiire hinnatõus, veebruaris lisandub veel kütte ja mootorikütuste kallinemine. Hinnatõus peaks hakkama aeglustuma aasta teisel poolel," ütles Elmik.

"Jaanuarikuu ja eelmise aasta lõpp näitasid veidi kiiremat hinnakasvu, aga suur osa aastast on veel ees ja seetõttu võib öelda, et tõenäoliselt umbes seitsme protsendi juurde või pisut kiiremaks tänavune hinnakasv kujuneb," sõnas Kattai.

Elmik lisas, et eelmisel aastal kasvasid hinnad üle nelja protsendi. Eesti jaoks võiks olla normaalne hinnakasvu tase kuni kolm protsenti aastas.