Eelmise nädala "Pealtnägija" rääkis naistest, kes saanud lapse spermadoonori abil. Sel nädalal oli aga juttu mehest, kes on doonorina sajakonna lapse isa.

Ari Nagel on ühe New Yorgi kolledži matemaatikaprofessor, aga palju rohkem pälvib tähelepanu tema hobi, et mitte öelda missioon. 46-aastane Nagel on teadaolevalt maailma viljakaim spermadoonor, kes seejuures annetanud seemet üldkasutatavates tualettides ja lugematutes hotellitubades.

Veelgi rabavamad on numbrid. Novembri lõpus ületati 100 lapse piir, kelle bioloogiline isa Brooklynis elav Nagel on. Kusjuures kunagisest kooselust on tal endal juba kolm last.

"Minu motivatsioon on ajas muutunud. Kui mul oli üks laps, nimelt poeg, siis tahtsin tüdrukut, et võrdselt oleks. Aga kui poiss ja tüdruk käes olid, kutsuti mind ikka appi peret suurendama. Seda tegid lesbipaarid, heteropaarid või vallalised naised, kelle bioloogiline kell tiksus," selgitas Nagel.

Juba 2016, kui Nagelil oli paarkümmend järglast, sai temast omamoodi kuulsus. Tabloidid ristisid ta Sperminaatoriks, temast on tehtud lugematuid lugusid ja isegi tõsielusari veebis.

Kui kliinikutes maksab teenus tuhandeid eurosid või dollareid, siis Nagel tegutseb tasuta ja palub hüvitada ainult reisikulud. Ta ütleb, et teeb seda naiste ja viljatute paaride aitamiseks ning kinnitab, et ei ütle kellelegi ära. Nagel reklaamib end eri veebiplatvormidel või soovituste kaudu.

Tema kokkupuude eostatud lastega sõltub sellest, mida vanemad soovivad.

"Igas perekonnas on sellega isemoodi. Mõnda last näen kogu aeg, teistega pole ma kunagi kohtunud. On lapsi, kes kutsuvad mind Ariks, teised kutsuvad issiks. Mõned ei suhtle minuga üldse, teised kutsuvad doonorisaks," selgitas Nagel.

Et kõigi emadega spermadoonor ei suhtle, siis päris täpseid numbreid ei tea ta isegi. Viimastel andmetel elavad tema sadakond last enam kui 20 riigis.

Pandeemia pole Nageli hoogu maha võtnud – pigem on veebitundide andmine asja lihtsustanud. Saateloo salvestamise ajal seisis Nagelil ees annetamisturnee Euroopas.

Mehe tegevus toob kaasa ka kriitikat

Nagel rõhutab eriliselt, et ei seksi spermat soovivate naistega – see ei oleks jõukohane ega turvaline. Kui paarid seda soovivad ja saavad, annetab Nagel ka kliinikutes, kuid kõige sagedamini kasutab saridoonor lihtsat ja odavat meetodit – menstruaalanumat.

"Menstruaalanumad maksavad siin alla dollari. Sperma läheb põhimõtteliselt siia. /.../ Mul on 23 last tulekul. Kaheksa on kliinikus eostatud. Ülejäänud 15 on kõik selle pehme anuma abil eostatud," rääkis Nagel.

Selline kodukootud lahendus on teravas kontrastis kliinikutega nagu City Fertility kett Austraalias, mida juhib Devora Lieberman.

Mitmes riigis on massidoonorlus keelatud ja kriitikutes tekitab judinaid selle konveieri nii meditsiiniline kui ka eetiline külg.

"On hirmutav mõelda, et üks doonor võib saada sadu lapsi, kellel pole kuidagi võimalik teada, kes nende õed ja vennad on," kommenteeris Lieberman.

"Ma arvan, et inimesed, kes teadlikult 100 last teevad, on teatud vaimse tervise probleemiga. Nad teevad seda ilmselgelt iseenda huvides. See võib talle suur egolaks olla. Kui ta doonorite eostatud inimeste häält kuulaks, oleks ta juba ammu lõpetanud," rääkis doonoreostatud laste eestkõneleja Erin Jackson.

Näiteks Eestis võib ühe doonori sugurakkudega viljastada kuni kuus naist, Austraalia mõnes osariigis viis. USA-s piirangut pole. Samas toimib asi ikka enamasti usalduse ja aususe najal.

"Meie doonorid allkirjastavad kinnituse, et nad pole varem doonorid olnud. Ilmselt võivad nad juriidilises dokumendis valetada, aga see poleks nende huvides. Ja ma ei tea, miks nad peaksid kliinikusse doonoriks tulema, kui nad on varem niisama annetanud," rääkis Lieberman.

Samas möönavad asjatundjad, et nõudlus kvaliteetsperma järele kasvab ülemaailmselt, sest elatustase on tõusnud, protseduurid läinud kindlamaks ja odavamaks ning ka samasoolisi vanemaid aktsepteeritakse laiemalt. On palju rakendusi ja Facebooki rühmi, mis doonoreid ja sperma soovijaid kokku viivad ning Nagel ei ole ainus sariannetaja, kes tegutseb juriidiliselt ja eetiliselt hallil alal.

Kõik ei ole Nageli jaoks roosiline. Näiteks viis ema andsid ta siiski kohtusse, nõudes elatisraha. Ametkonnad on püüdnud tema tegevust korduvalt erinevatele tervishoiunõuetele viidates piirata ja näiteks Iisrael keeldus Sperminaatorit vähemalt korra maale lubamast.

Üks vastuargument on, et kui mehel on juba 100 last, siis mõned neist võivad tulevikus moodustada paari teadmata, et nad on õde ja vend.

Erin Jackson sai alles täiskasvanuna teada, et on doonori abil eostatud. Praegu koondab Californias elav naine vastavas veebikommuunis saatusekaaslasi, kes sageli otsivad taga bioloogilist isa ning õdesid-vendi.

"Ma küsisin inimestelt, kas peaksid olema piirid, kui palju lapsi üks doonor võib saada, ja mis see piir võiks olla. Ja enamik ütles, et maksimaalselt kümme järglast. Sest see võimaldaks inimestel luua suhteid doonori ning oma õvedega," rääkis Jackson.