"Pealtnägija": abielureferendumi punane joon on samasooliste paaride laste saamine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui kõrvale jätta loosungid ja poliittehnoloogia, siis abielureferendumi ja geiabielu punane joon on küsimus, kas homopaarid võivad lapsi saada ja neid võrdselt kasvatada. "Pealtnägija" rääkis veel kord konflikti osapooltega

Läbi nõukogude perioodi oli meeste seksuaalvahekord kriminaalkuritegu, kuni vastav paragrahv taasiseseisvunud Eestis 1992. aastal lääneriikide eeskujul tühistati. Aastaks 2014 jõudis asi nii kaugele, et riigikogu võttis vastu kooseluseaduse, mis lubas tsiviilpartnerlust sõltumata soost. Just protest kooseluseaduse vastu tõi pildile juuraharidusega katoliiklase, peagi kaheksanda lapse isaks saava Varro Vooglaiu ning tema juhitud sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks ehk SAPTK.

Varro Vooglaiu ning riigikogu esimehe, EKRE aseesimehe Henn Põlluaasa väitel suruti kooseluseadus omal ajal läbi vastu rahva tahet ja kevadeks kavandatav abielureferendum, mille küsimus oleks – kas abielu peab jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks – ongi selle otsene tagajärg.

"Nii et kogu see kooseluseaduse temaatika, millega ju tegelikult lõhestati ühiskond, millega loodi see vastasseis, ka see tänane referendum on sellest tingitud, kõik see oli tegelikult ju lihtsalt /.../ petekas," ütles kahe lapse isa ning oma naisega 31 aastat abielus olev Põlluaas.

Kooseluseaduse üks põhiarhitekt ja selle nime autor oli riigikogu liige Imre Sooäär. 51-aastane Sooäär ei pea oluliseks enda peremudelist rääkida, aga on varasemates intervjuudes öelnud, et tal on olnud mõlemast soost elukaaslasi. Nii Sooäär kui ka LGBT Ühingu juht Kristel Rannaääre ütlevad, et pole kunagi teinud saladust, et lõppeesmärk ongi vikerkaareperede abieluvõrdsus, kuid väikeste sammudega, mis on ühiskonnale vastuvõetavad.

"Kui me vaatame ajalooliselt kõrvalolevaid riike, siis niimoodi need sammud tavaliselt käivadki. Kõigepealt mingisuguses teises vormis kooselu registreerimine ja siis liigutakse edasi abieluvõrdsuse poole. See on see, kuidas ühiskond selleks ka valmis on," ütles Rannaääre.

"Tuletame meelde, kuidas asi tegelikult oli. See on üks väheseid seadusi riigikogus, mis on vastu võetud riigikogu liikmete vaba tahte alusel. /.../ Ainult oli Isamaa, kes võttis seisukoha hääletada vastu. Ülejäänud erakonnad jätsid hääletuse vabaks. Nii et mingit läbi surumist, nagu väidetakse, riigikogus kunagi ei olnud," ütles Sooäär.

Vahepeal uue koosseisu saanud riigikogu polnud aga valmis lõpuni minema. Kooseluseadus kehtib juba kuus aastat, aga siiani pole vastu võetud selle rakendusakte. Kui suured erakonnad väljastavad sel teemal umbmäärast mõminat, siis vastaste jutt on vähemasti selge.

"Abielu on püha institutsioon," sõnas Põlluaas.

"Abielu definitsioonist tulenevalt ongi mehe ja naise vaheline liit. Sellepärast öelda samasooliste abielu või geiabielu on enam-vähem sama mõistusevastane, kui öelda näiteks kandiline ring või ümmargune kolmnurk, eks," kommenteeris Vooglaid.

"Lapsed tulevad ju ikkagi ja sünnivad ikkagi ainult mehe ja naise kooselust, mitte samasooliste kooselust. Selles suhtes on samasooliste kooselu ükskõik millises vormis täiesti viljatu ja ühiskonna kestmise suhtes negatiivse märgiga," lisas Põlluaas.

"See, kas inimesed saavad lapsi või ei saa lapsi, ei sõltu sellest, milline on nende seksuaalne orientatsioon. Meil on väga palju peresid, vikerkaareperesid, kus kasvavad ka lapsed, on paljulapselisi perekondi, on perekondi, kus on ainult üks laps. Ja loomulikult on perekondi, kus ei ole lapsi. Aga nii on ka see nende paaride puhul, kus on mees ja naine koos. See on väga sügavalt isiklik otsus. Ja orientatsioon siia küll ei puutu," rääkis Rannaääre.

Põhiküsimus on samasooliste paaride laste saamine

36-aastane Rannaääre, kes on LGBT Ühingu juhtimise kõrval ka gümnaasiumi majandusõpetaja, elab ametlikus kooselus teise naisega. Tema partner sai kunstliku viljastamise ja spermadoonori abil lapse, kelle Rannaääre adopteeris. Et rakendusakte polnud, tuli seda teha kohtu kaudu.

"Mina sain oma lapse n-ö peresiseselt lapsendada. See tähendab seda, et mulle laienevad selle lapse suhtes kohustused ja ka õigused. See teeb meie asjaajamise palju lihtsamaks suheldes misiganes ametiasutustega. Kui on vaja mingeid otsuseid vastu võtta, siis ma olen võrdne partner," selgitas ta.

Taivo Piller ja Mart Haber on paar juba üle 20 aasta, kuid raputasid konservatiivide haavadele soola, kui said ligi kolm aastat tagasi USA-s surrogaatema abil lapsed – üks Mardi ja teine Taivo seemnest. Ühtlasi abiellusid edukad sisustusettevõtjad Ameerikas just nimelt selleks, et olla oma lastele juriidiliselt võrdsed vanemad.

"Aga millest mitte kunagi ei taheta rääkida, on ju karm tõsiasi, et sisuliselt on need lapsed ostetud. See ei kõla hästi, ma tean seda. Ilmselt asjaosalistele endile ei meeldi seda kuulda, võib-olla teistele ka, kes selliste asjadega on seotud. Aga sisuliselt on ju tegemist kommertsiaalse tehinguga. On makstud konkreetsele naisele selle eest, et kantaks välja rasedus, kahe lapse rasedus, kaksikud, nagu ma aru saan. Ja et loovutatakse need lapsed siis nendele homoseksuaalidele, selle eest nad on maksnud talle hea raha. See on sisuliselt ju laste ostmine," ütles Vooglaid.

"Noh, minge, palun, USA-sse ja valige endale lapsed ja nimetage seda inimkaubanduseks. Seda ei ole võimalik teha. See on nii ära reglementeeritud, kõik on kaetud lepingutega, kuni selleni, kui raseduse ajal meie mõlemad peaksime näiteks ära surema. /.../ See on lihtsalt tõesti tühipaljas sõnakõlks, mida siin räägitakse," kommenteeris Mart Haber.

43-aastane Haber ja 51-aastane Piller pole erilised geiaktivistid, aga kuna nad on majanduslikult kindlustatud, ajavad äri ja veedavad suure osa ajast väljaspool Eestit, pole ka midagi varjata.

"Fakt on ju see, et geiisasid ja -emasid on, ma arvan, aegade algusest olnud, lihtsalt need lapsed on saadud teisel moel, meie oleme julenud avalikult rääkida, kuidas see meiega juhtus. Aga ma arvan, et lapsed on ikkagi õnnelikud oma vanemate juures, kes neid väga armastavad," ütles Haber.

Ehk lühidalt: kooselu saab Eestis sõlmida, aga kuna rakendusaktid puuduvad, siis mitmed sellega kaasnevad hüved ei tekkinud automaatselt, vaid tuleb kohtus välja võidelda või trikitada. Üks pool räägib abielu pühadusest, teine vähemuste võrdsest kohtlemisest, aga kõrva jääb, et lõpuks on põhiküsimus samasooliste paaride laste saamine. Vastased seda ei lubaks, pooldajad sellest ei tagane.

"See on ebanormaalne, kui hakatakse lapsi ostma, hakatakse emadele maksma selle eest, et nad kellelegi sünnitaksid ja peale kauba veel sellisesse kooselu sellisesse /.../ rakukesse, kus ju tegelikult normaalne perekonna vorm ja elu puudub. Ei ole ema, ei ole isa," kommenteeris Põlluaas.

"Ma arvan, et mitte keegi ei saa selle vastu vaielda, et igal lapsel on loomulik õigus emale ja isale. Ja selle nn homoabielu seadustamisega põhimõtteliselt öeldakse, ei, me ei tunnusta lastel sellist õigust. Kui kaks homoseksuaali tahavad endale saada kasvatamiseks mõnda last, siis nende soov saada selline ambitsioon rahuldatud on olulisem kui lapse õigus kasvada emast ja isast koosnevas perekonnas," rääkis Vooglaid.

"See on hirmus tegelikult. Me näeme, et need on sammud inimõiguste piiramise suunal. See ei ole ainult LGBT küsimus täna enam. See tegelikult on palju laiem küsimus," ütles Rannaääre.

Rannaääre: EKRE tahab valimiste eel tähelepanu ja inimesi hirmutada

Kriitikute sõnul pole EKRE-l abielust sooja ega külma, vaid võitlus väidetava homoteerulli vastu aitab pildil püsida ja valijaid mobiliseerida.

"Abielu teema ei ole ju tulnud kogukonna poolt ja ei ole tulnud ka meie ühingu poolt, kes me seda teemat esindame. See on tegelikult ju tulnud valitsuse erakonnalt, kellel on vaja valimiste eel saada tähelepanu, saada hääli, hirmutada inimesi," rääkis Rannaääre, viidates EKRE-le.

Põlluaasa sõnul ei ole see nii. "See on täiesti absurdne väide. Absoluutselt vaidlen vastu. Meie eesmärk ei ole absoluutselt mitte kedagi ärevuses hoida ja hirme tekitada ega paanikat õhutada ühiskonnas. Vastupidi. Meie hoiame kinni sellest loomulikust ja normaalsest ja see on meile väga oluline, väga sisuline küsimus. See ei ole mitte mingisugune propaganda teema," ütles Põlluaas.

"Demokraatia ei ole enamuse võim vähemuste üle. Demokraatia on see, kus me leiame üles nõrgima lüli ja tegeleme sellega. Ja me teeme nii, et kõigil meil siin väikeses Eestis oleks hea olla. /.../ See küsimus, mis täna pannakse referendumile, on kunstlikult tekitatud ja puudutab ainult väga väikest kogukonda ja selle üle ei tohi otsustada need inimesed, keda see ei puuduta," kommenteeris Rannaääre.

"Päris tihti on häbi, et kui nad tegelevad seal mingite asjadega, siis sa lihtsalt mõtled selle peale, mõtled, et sul on lihtsalt häbi ja sul on piinlik, mida nad teevad. On ju põletavamaid ja olulisemaid asju, millega tegeleda, aga tegeletakse mingisuguse pseudoasjaga," ütles Taivo Piller.

Sooäär tahaks perekonnaseaduse täiendamist, EKRE ja SAPTK on selle vastu

Kellele põhimõtteline, kellele pseudoteema, aga suure tõenäosusega ootab ees Eestis tavatu olukord, kus opositsioon hakkab abielureferendumit blokeerima obstruktsiooniga. Referendumi eelnõule esitati ligi 10 000 muudatusettepanekut, mida peaks hakkama ükshaaval läbi arutama, mis halvaks riigikogu töö.

Põlluaasa sõnul on opositsiooni käitumine hullem kui sigadus. "Selle tagajärjel võib olla parlament tasalülitatud aastaks või isegi rohkemaks. Ma arvan, et selle obstruktsiooniga on ületatud igasugused mõistlikkuse piirid. Ja tegemist on juba rünnakuga parlamentarismi kui sellise ja demokraatia vastu. Nii et jah, see on palju hullem kui sigadus," sõnas Põlluaas.

On omamoodi sümboolne, et vahepeal diplomaadina töötanud Imre Sooäär jõudis hiljuti asendusliikmena riigikogusse tagasi ja näeb, et tema roll on tekkinud umbsõlm lahti harutada. Juba tema ametivanne tekitas ažiotaaži ja ta on referendumi vastane, kuid andis esimesel lugemisel hääle selle poolt, sest tal on suurem plaan.

"Selle eelnõu välja hääletamine esimesel lugemisel annaks jõudu juurde ainult EKRE-le, sest see on nende püsti pandud mäng, nemad soovivad jätkuvalt seda teemat üleval hoida. Ja selle esimesel eelnõu lugemisel välja hääletamine tähendab, et riigikogu selle teemaga ei tegele. Tähendab, et mingit edasiminekut ei ole. EKRE annab selle uuesti sisse ja see mäng kordub ja kordub, rahva lõhestamine ja hirmutamine jätkub," kommenteeris Sooäär.

Tema lahendus on sisuliselt visata prügikasti nii kooseluseadus kui ka abielureferendum ja täiendada hoopis perekonnaseadust nii, et kõik pered on selle kaitse all.

"Kui täiendada perekonnaseadust paragrahviga 2, mis on kooselu registreeritud elukaaslaste vahel, ja see jääks kehtima paralleelselt abieluga, mis on mehe ja naise vahel, siis oleksid kõikide Eesti perede probleemid lahendatud. Oleks õiguskaitse olemas kõikidele erinevatele peremudelitele. See aitaks lahendada täna nii kooselus elavate erisooliste kui ka samasooliste paaride õiguskaitse, nii vabaabielus olevate paaride õiguskaitse, kui nad otsustavad selle registreerida. Tegelikult me leiame lahenduse kõigile," selgitas Sooäär.

Vooglaiu hinnangul ei muudaks selline muudatus midagi.

"Ma ei näe sellel mitte mingisugust vahet. Kui seal on abielu mõiste juba olemas, siis sinna kõrvale kirjutada kooselu, mille juriidilised tähendid on põhimõtteliselt samad, siis see on jällegi selline silmamoondus. See on sisuliselt täpselt sama asi, mida kooseluseaduse läbisurumisega püüti ju teha, natkene teises vormis," ütles ta.

Nii EKRE kui ka SAPTK on ka sellele vastu, sest see põrkub uuesti punase joonega ehk geipaaride õigusega lapsi saada.

Sooäär tellis isegi enda raha eest firmalt Norstat uuringu, mis viidi läbi vahetult enne jõule ja sai tulemuse, kus 87 protsenti Eesti valimisõiguslikust elanikkonnast toetab, et kõik pered peaksid olema perekonnaseaduse kaitse all.

"Ma olen tõesti tulnud selleks Toompeale, et aidata neid sildu luua. Kõik sellised pered, armastavad pered, nagu Mart ja Taivo, nagu väga paljud, kellest ajakirjandus ei tea. Muideks ka EKRE liikmed - ma tunnen paljusid EKRE liikmeid, kes on samasoolises kooselus ja EKRE ei tea sellest - toetavad minu ettepanekut. Võib-olla me kardame siin tonti ja lahendus on väga lähedal ja me pole lihtsalt osanud sellele otsa vaadata," rääkis Sooäär.

11. jaanuaril on kavas abielureferendumi eelnõu teine lugemine, mis takerdub tuhandetesse parandusettepanekutesse. Sel ajal kavatseb Sooäär leida liitlasi, algatada uue eelnõu ja saada selle taha rohkem kui 51 häält. Sooääre sõnul aitaks see ära hoida ka parlamendi töö halvamise, et saaks tegeleda tähtsamate teemadega nagu koroonaviiruse mõjud.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: