Sakslaste miinijahtijad FGS Fulda ja FGS Datteln asusid Iltalehti loo ilmumisele eelnevalt lähemal Soome rannikule kui Eestile ja olid Porkkala neeme lähistel. Tegemist on Soome lahe kõige kitsama kohaga.

Esmaspäeval jõudsid laevad Tallinna ja asuvad Miinisadamas. Saksa mereväe miinijahtijad harjutavad koos Eesti mereväe laevadega ja täiendavad sadamas oma varusid, teatas kaitseväe peastaap.

"Kaks laeva on 16-päevasel treeningmissioonil, et tõsta meeskondade võimekust. Samuti oleme siin piirkonnas, et viia läbi ühisõppuseid Eesti, Läti ja Leeduga ning meie partneri Soomega. Praegu suurendab NATO ja eelkõige Saksamaa oma kohalolekut piirkonnas, näidates NATO ja partnerite ühtekuuluvust," rääkis Saksa mereväe miinijahtija FGS Datteln komandör kaptenleitnant Marcus Fiene "Aktuaalsele kaamerale".

Mõlemad miinilaevad on valmistatud mittemagnetilisest terasest ning need on võimelised nii meremiine veeskama kui ka mereteid miinidest puhastama.

Iltalehti teatel on eri sõjalistest allikatest pärit info kohaselt Soomel, Eestil ja NATO-l ühine plaan sõja- või kriisiolukorras Soome lahe põhja- ja lõunaranniku kaitsmiseks

Soome on saatnud ka oma sideohvitseri Poolasse Szczecinis asuvasse NATO Läänemere peakorterisse.

Iltalehti märgib, et juba enne Teist maailmasõda oli Soomel ja Eestil ühine operatiivplaan kogu mereliikluse kontrollimiseks Soome lahes. Lahe mineerimine on endiselt peamine moodus Soome lahe sulgemiseks ning Venemaa sõjaliste operatsioonide takistamiseks näiteks Ahvenamaa, Soome või Eesti ranniku vastu.