"Me ei venita, aga peame väga põhjaliku debati sel teemal. Praegu kaalume, mil moel see arutelu tuleks pidada, kuna otsus puudutaks nii Soome kaitsejõudusid, laiemalt julgeolekut kui ka majandust," ütles Marin pressikonverentsil.

Soome peaminister rõhutas, et nii tema riigi kui ka kogu Euroopa julgeolekukeskkond on Venemaa agressiooni järel muutunud.

Kuna kogu julgeolekuolukord on Venemaa tegevuse tõttu muutunud, siis see mõjutab ka soomlaste mõtlemist, tõdes Marin. "Hakkame arutama oma julgeoleku tulevikuvalikuid ning seda tehakse nii parlamendis, riigi eri institutsioonides nagu näiteks president osalusel ning samuti ka poliitiliste parteide vahel ja samuti erakondade sees. Diskussioonid tulevad põhjalikud," rääkis Soome peaminister.

Ta ei vastanud, kas otsus võiks sündida tema ametiaja jooksul, kuid kinnitas, et arutelud ei võta siiski väga palju aega. "Liigume kiiresti, kuigi arutelud tulevad põhjalikud," ütles Marin. Soome järgmised parlamendivalimised toimuvad 2023. aasta aprillis.

Peaminister Kallas ütles pressikonverentsil, et kui Soome rahvas otsustab NATO-ga ühineda, siis Eesti tervitab seda avasüli. "Kui teil on hirm, et see võiks nõrgestada teie riigi kaitset, siis meie kinnitame, et see nii ei ole," rääkis Kallas. Ta tõi ka näiteks Soomega sarnase Eesti kaitsekorralduse, milles on roll nii reservarmeel kui ka Kaitseliidul.

"Soome ja Rootsi ühinemine teeks NATO tugevamaks, aga minu hinnangul tugevdaks ka Soome ja Rootsi enda julgeolekut," märkis Kallas.

Soomlased on olnud aastakümneid NATO-ga liitumise suhtes kahtlevad, kuid veebruari lõpus, pärast Venemaa rünnakut Ukrainale korraldatud küsitluses oli esmakordselt ajaloos kasvanud NATO-ga ühinemise pooldajate arv üle 50 protsendi.