Miks USA üldse avalikustas info, et võimalik sõjaline kallaletung tuleb selle nädala keskel? Mis oli selle eesmärk? Tavaliselt luureandmeid sellise detailsusega ei lekitata. On see osa infosõjast? 

See on reaktsioon sellele, et ameeriklased teadsid 2014. aastal väga palju venelaste tegevusest, aga ei teinud midagi. Ja nüüd teevad vastupidi, nad on varasemast õppinud ja ütlevad venelastele, et me teame, mida te teete.

Kas sellel on heidutusefekt, seda ma otseselt ei tea. Küll paneb see venelased mõtlema. Eks ole näha, kas see mõjub. Mina tean toimuvast sama palju kui iga teine inimene. 

See annab muidugi ka Moskvale suurepärase võimaluse USA välja naerda, kui kolmapäevaks ennustatud rünnakut ei toimu...

Mis sellest et ei toimu! See tähendabki, et sõnum on eesmärgi saavutanud.

Ja naerualuseks saamine on väike hind võrreldes rünnakuga. See on risk, mille ameeriklased võtavad. Las venelased naeravad. 

Ukraina ajalehed on täis karikatuure põgenevatest lääneriikide diplomaatidest ja Ukraina üksi jätmisest. Ukrainlased ise tunnevad ennast praegu väga kehvasti. Hollandi lennukompanii KLM lõpetas reisid Ukrainasse. Ukraina on sattunud lisaks väga tugevale Moskva survele ka lääneriikide surve alla? 

Need lennud jäävad ära, sest Malaisia reisilennuki MH70 allatulistamise kogemus 2014. aastast on niivõrd negatiivne, et kindlustusfirmad ei ole valmis kindlustama enam lendusid Ukrainas. See on väga tugev hoop Ukrainale. 

Esiteks peaks lääneriigid oma saatkonnad välja tõmbama Venemaalt. No miks peaks olema Venemaal täiskomplekt diplomaate, kui Moskva tegevuse tõttu hülgavad lääneriigid, peale Eesti, oma saatkondi Kiievis.

Ning teiseks tuleks siis katkestada lennud Moskvasse. Miks peaks sinna lendama, kui tänu Venemaa tegevusele ei saa lennata Ukrainasse ja ülelennumaksud jäävad Ukraina jaoks ära?

Millega on seotud see, et ameeriklased on oma sõjalised instruktorid Ukrainast ära viinud? 

Selle loogika peitub soovis, et ei taheta sattuda olukorda, kus ameeriklane tulistab venelast või vastupidi, kartus, et see eskaleerib olukorda. 

Mida saavad ameeriklased veel teha, et anda veelgi selgemat signaali Moskvale? Kas Joe Bideni visiit Kiievisse, jättes Moskva külastamata?

See oleks pehmo samm. Ma usun, et praegu on juba vaja tõmmata välja USA saatkonna personal Venemaalt. Mida veel saab teha? Persona non grata'ks kuulutada ports inimesi USA-s.

Ma usun, et aeg on nüüd omalt poolt näidata hambaid.

Avalikkus ei tea endiselt neid konkreetseid sanktsioone, mida Venemaa suhtes kavatsetakse rakendada. Teame ainult seda , et taaskord ei tule kõne alla venelaste väljalülitamine SWIFT-i pangaülekannete süsteemist. Kas need kavandatavad sanktsioonid võiksid heidutuse mõttes olla avalikud? 

Ma ei tea, mida see avalikustamine annab. SWIFT-i puhul on selge, et venelased on sellega arvestanud mitmeid aastaid ja nad on astunud samme, et selle mõjusid vältida. Ilmselt on palju efektiivsem Sberbanki sanktsioneerimine. 

Ma ei tea, mida annab sanktsioonide avalikustamine, küll aga käib praegu kummaline diplomaatiline pendeldamine. Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz läheb täna Kiievisse ja homme Moskvasse. Igaüks tahab tulla sealt tagasi nagu Neville Chamberlain 1938. aastal ja öelda, et "ma olen saavutanud rahu meie ajal." Aga tundub, et see on suhteliselt lootusetu.

Mängu võti on tegelikult ikkagi Washingtonis ja teine võti Moskva käes. Kas Ameerika Ühendriikide praegune administratsioon peaks olema selgelt karmim? Kas meil terendab taaskord õppetund, mille sai Barack Obama Süürias?

Ei terenda! Vastu igasuguseid ootusi, vähemalt minu puhul, on Biden pärast Afganistani fiaskot Ukrainas tulnud erakordselt hästi toime. Ta on hoidnud liitlasi koos või isegi mitte hoidnud, vaid loonud ühisrinde, mis on nagu väga suur saavutus. Mina isiklikult ei arvanud, et ta suudab teha.

Biden pole mitte ainult toonud liitlasi kokku, aga on ka nagu paistab, vähemalt saavutanud mingi ühise arusaama vastumeetmetest, mida meie lihtsurelikud ei tea, aga need on olemas. Selgelt on läänepoolsed ohjad tema käes.

Paljudel on selline virin Bideni teemal. Tegelikult sai oma vitsad kätte seal Afganistanis, kust lahkumine oli halvasti korraldatud. 

Praegu on täies rakenduses USA päris võimas. Välis- ja julgeolekupoliitika meeskond toimetab hästi, nad annavad selgeid signaale, mis on palju rohkem, kui keegi teine läänes praegu suudab teha. Eriti olukorras, kus käivad mitte kõige targemad katsed sõita Moskvasse ja proovida seal oma õnne, et äkki mina olen see, kes suudab Putinit ümber veenda.

Samas, kui vaadata Putini käitumist, sa näed, et see on täiesti lootusetu mäng. Väga-väga halvas olukorras on Biden juhtinud seda mängu paremini, kui mina oleksin oodanud.

See fopaa, mille tegi hommikul Ukraina suursaadik Londonis, kui ta ütles, et Ukraina võib kaaluda NATO-sse astumisest loobumist, kas see kahjustab Ukrainat? Hiljem lükati see avaldus küll kiiresti ümber, aga sõna on pandud veerema?

Ma usun, et see kahjustab suursaadiku isiklikku karjääri. NATO-sse pürgimine on Ukraina põhiseaduses ja sellest loobumiseks oleks vaja kahe kolmandiku ülemraada liikmete nõusolekut läbi kahe koosseisu.

Ma tahaks näha seda raadat, mis praeguses olukorras nii hääletaks. Seda ei juhtu, sest see on võimatu. 

See on umbes sama, miks ei saa NATO öelda, et Ukrainat ei võeta NATO liikmeks. See eeldab NATO kümnenda artikli muutumist, mis eeldab ratifitseerimist 30 riigi poolt. Ainuüksi Eesti parlament ei hakka ju iial ratifitseerima lepingut, mis kinnitab, et Ukrainat vastu ei võeta. See oleks mõeldamatu ja ei tule ka kõne alla.

Üldiselt saadikute sõnade asemel, eriti pingelisel ajal, tasub jälgida pigem seda, mida öeldakse ja tehakse Kiievis. 

Viimane küsimus on ilmselt kõige keerulisem. Mida ennustate, mis edasi ikkagi juhtub? 

Mina ei ole mingi hiromant. Praegu oleme Tšehhovi näidendis, kus on piltlikult öeldes 140 000 püssi esimeses vaatuses. Me oleme alles esimeses vaatuses.

Ma ei tea, mis juhtub, ma tõesti ei taha ennustada.

Küll on olukord väga ohtlik. Venemaa näitab muskleid ja lääs on pandud proovile. Kui ühtseks me jääme, seda ma ei tea.

Meie vaatame seda toimuvat pealt, aga soovin, et Eesti täiskomplekteeritud saatkond Kiievis oleks turvaliselt ja hästi hoitud. Sama puudutab ka muidugi saadik Matti Maasikat ja teisi Euroopa Liidu esinduses töötavaid eestlasi.