Lülitasin teleri tööle mõni minut pärast üheksat. "See tundus natukene nagu Nigeeria kirjad, et kas ikka tasub seda tõsiselt võtta," kirjeldas TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi juhataja Liina Lindström oma esimesi mõtteid "Aktuaalsele Kaamerale".

Jutt oli sellest, et Kanada väliseestlane Kadri Rõuk tegi Tartu Ülikoolile läbi aegade suurima annetuse, pärandades üle kahe miljoni euro. Eestis ei ole tavaks pärandada heategevuseks, aga see hea tava võiks tekkida.

Kümnekordistame annetuste mahu ühiskonnas

Eestis annetatakse umbes 50 miljonit eurot aastas. Suurimad kingituste saajad on TÜ Kliinikumi Lastefond, Vähiravifond Kingitud Elu ja SOS Lasteküla, igaüks kogub kaks-kolm miljonit eurot aastas. Valdkonnad, mille heaks annetatakse enim, on religioon, tervis ja

lapsed. Kingituste maht on kasvanud kümne aastaga üle kahe korra. Loodan, et järgmise kümne aasta jooksul toimub lausa kümnekordne kasv. USA-s on aastane maht neliteist korda kõrgem kui Eestis (2,3 protsenti vs 0,17 protsenti SKT-st). Seega ei ole kümnekordne kasv ulme.

Võiks küsida, et miks peaks Eesti ühiskonnas olema rohkem annetusi. Eraannetuste abil saab paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus on vajadus. Riiklike toetusmehhanismide väljatöötamine võtab aega ja riigil pole võimekust kõikjale abi suunata. Üksikisik on võimeline otsustama toetuse üle oluliselt kiiremini, seega muutub süsteem efektiivsemaks ja rohkem isereguleeruvaks.

Kuidas kümnekordne kasv võimalikuks saab? Esiteks võimaldab seda kapitali akumulatsioon. Eestis saab olema üle kümne tuhande miljonäri ja üle saja tuhande üsna jõuka inimese. Nii tööstuses, kaubanduses, kinnisvaras kui ka muidugi tehnoloogiasektoris jätkub rikkuse loomine kasvavas tempos.

Innovaatiliste ettevõtete edu jõuab läbi osalusoptsioonide suure hulga töötajate (Wise'i ja Bolti töötajatel on kokku üle miljardi euro eest osalusi) ja veel suurema hulga väikeinvestoriteni. Näiteks hiljuti börsile tulnud Enefit Greeni aktsiat märkis lausa viis protsenti elanikkonnast ehk üle 60 000 investori.

Kokkuvõttes tekib suurel hulgal inimestel ja ettevõtetel majanduslik võimekus välja käia märkimisväärseid summasid. Ja see on oluline. USA-s annetab tervelt 91 protsenti jõukatest inimestest. Ülirikkad ettevõtete asutajad liituvad üle maailma annetusalgatustega nagu Giving Pledge ja Founders Pledge lubades annetada osa oma varast heategevuseks.

Teiseks, oluline on annetuskultuuri areng. Rääkisin hiljuti väliseestlasega, kes ütles, et ta on juba aastakümneid toetanud oma alma materit kindla protsendiga oma sissetulekutest. Ta ütles, et USA-s on see tavaline käitumine.

See ei ole juhus, et viimaste aastakümnete suurimad annetajad olnud väliseestlased. Pagulusest USA-s naasnud Aino Järvesoo kinkis heategevuseks miljoneid. Ameerika väliseestlase Olga Kistler-Ritso ja tema pere toel on ehitatud Vabamu ja toetatud kultuuriprojekte ja USA-s Stanfordi ülikooli. Näiteks lähevad fondi toel lähiajal kolm Tallinna Tehnikaülikooli teadlast Stanfordi ülikooli uurimistööd tegema.

Helded toetajad ei ole olnud ainult väliseestlastest naised, suuri annetusi on teinud ka mehed kodumaal, näiteks Utilitase müünud ettevõtja Kristjan Rahu on teinud kuni miljoni euroseid annetusi. Heateo Sihtasutuse kaudu on toetanud heategevusprojekte hulk ettevõtjaid, näiteks Hannes Tamjärv, Ahti Heinla, Martin Villig, Taavet Hinrikus ja Tiina Mõis.

Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi kaudu on ettevõtted ja eraisikud läbi aegade toetanud tudengeid stipendiumitega ligi kolme miljoni euro ulatuses. Suurimad ja pikaajalisemad toetajad on Telia Eesti, Eesti Energia, Viru Keemia Grupp, Swedbank, Harju Elekter, ABB, Nordecon. Uuemad toetajad on Admirals, Skeleton Technologies ja Comodule.

Toetussumma on tähtis, aga oluline on ka mõtteviis, et igaüks saab aidata. Annetuse vorm on ka vabatahtlikuna kaasa löömine. See on väga positiivne, et vabatahtlike osakaal Eestis kasvab pidevalt (2019. aastal jõudis see 49 protsendini), samal ajal jääb see alla Euroopa Liidu keskmise.

Muu maailma kogemus näitab, et annetajate väärtustamine ühiskonnas ja maksusoodustused võivad oluliselt annetamist kasvatada. Vabaühendused on teinud ettepaneku tõsta eraisikute puhul annetuste mahaarvamise piirmäär kümne protsendini inimese sissetulekust.

Praegu on see 1200 eurot, aga annetusi ei vaadata eraldi kodulaenu intressidest, koolituskuludest. Siseminister Kristian Jaani sõnul oli 2020. aastal 15 000 inimest, kes ei saanud annetatud summasid tuludest maha arvata, sest mahaarvamise piirmäär täitus juba muude kuludega.

Samuti vajaks ülevaatamist ettevõtete poolt tehtud annetuste maksustamine. Martin Villig on teinud ettepaneku, et 10–15 protsenti jaotamata kasumist võiks olla annetatav tulumaksuvabalt.

Mõistlik oleks, et ülikoole käsitletaks nagu maksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikuid. Sel juhul saaksid ettevõtted annetada ülikoolidele maksuvabalt.

Sajakordistame annetuste mahu ülikoolidele

USA ülikoolid saavad aastas annetustena tervelt 50 miljardit dollarit. Kui Eesti ülikoole toetataks samas mahus taandatuna osakaalule SKT-st, siis võiks see summa olla aastas kokku 70 miljonit eurot. Ülikoolid oleksid vähem sõltuvad riiklikust rahastamisest, seega vähem mõjutatud ka poliitilistest tõmbetuultest.

Kui praegu on annetuste maht ülikoolidele ilmselt alla miljoni euro aastas, siis 20 aasta pärast võiks see jõuda saja miljoni euroni aastas. Selleks on vaja hakata annetuskultuuri soodustama juba nüüd.

Soome ja Singapuri valitsused otsustasid rohkem kui kümme aastat tagasi teha oma ülikoolidele miljarditesse ulatuvad sihtkapitalid, nagu on maailma tippülikoolidel USA-s ja Suurbritannias.

Soome lubas kolme ülikooli ühinemisel 2010. aastal tekkinud Aalto ülikoolile, et lisab eraisikutelt ja firmadelt kogutud annetustele 2,5-kordse summa. Aalto sai kokku uskumatud 200 miljonit eurot ja riik andis lisaks 500 miljonit eurot. Praeguseks on fondi maht toetuste ja investeerimise tulemusena kasvanud 1,3 miljardi euroni.

Rahakogumiskampaaniaid on teinud ka teised Soome ülikoolid ja riik on lisanud omalt poolt eraannetustega võrdse summa.

Singapuris toetab riik ülikoole annetamisel omalt poolt samuti sama suure summaga (varem kuni kolm korda suurema summaga). Lisaks kehtib väga oluline maksusoodustus: maksustavatest tuludest saab maha arvata annetuse suuruse 2,5-kordselt. 

Singapuri Riikliku Ülikooli sihtkapital on eraannetuste, riigipoolse võimenduse ja eduka investeerimise tulemusel kasvanud tänaseks lausa nelja miljardi euro suuruseks.

Kokkuvõtteks 

Eesti riik võiks kaaluda täiendavaid maksusoodustusi eraisikutele ja ettevõtetele, et annetuskultuuri edendada. Samuti võiks ülikoolidele tehtavaid eraannetusi võimendada: igale saadud eurole võiks riik lisada kaks. Olgu öeldud, et praegu on annetused ülikoolidele aastas pigem sadades tuhandetes eurodes ehk koormus riigieelarvele ei oleks esialgu märkimisväärne.

Varahaldusettevõtte Blackstone asutaja Stephen Schwarzman annetas mõni aasta tagasi Massachusettsi tehnikaülikoolile USA-s 350 miljonit dollarit endanimelise IT-kolledži loomiseks. Miljardidollarilise eelarvega tehisintellekti uurimiskeskus valmib tänavu.

Tallinna Tehnikaülikool vajab kõige enam uut kaasaegset IT-teaduskonna hoonet maksumusega umbes 30 miljonit eurot. Kui riik lubaks sarnaselt Singapurile annetajatele olulisi maksusoodustusi ja võimendaks annetusi kaks korda, kas ülikooli vilistlased ja Eesti IT-sektor suudaksid panustada omalt poolt kümme miljonit eurot? Teeme ära?