Väliseestlasi häirib Eestis enim parempopulism
Välismaal elavad eestlased nimetavad Eestiga seonduva negatiivse asjaoluna kõige rohkem parempopulistlikku poliitikat, selgub sel nädalal avaldatud uuringust.
"Negatiivsete faktide ja inimeste all mainiti kõige enam parempopulistlikke jõudusid. Üle kolmandiku (39 protsenti) vastajatest nimetasid negatiivsete Eestiga seonduvate teguritena eksplitsiitselt just populistlikke poliitikuid (ennekõike kirjutati nimeliselt kaks kuni kolm parempopulistlikku poliitikut), erakondi või käitumismaneere," öeldakse välisministeeriumi tellimusel koostatud väliskogukondade uuringust.
Teise peamise negatiivse kategooriana nimetas 13 protsenti vastanuid "poliitikat" laiemalt, mille alla kuulusid vastused erinevatest Eesti erakondadest ja poliitikutest, kui ka kindlatest poliitikatest nagu näiteks koroonapoliitika ja hariduspoliitika.
Ligi kümnendik (9 protsenti) vastajatest tõid negatiivse faktina välja, et neile ei meeldi Eestis elavad inimesed, mille all toodi välja erinevaid iseloomuomadusi nagu näiteks eestlaste ebaviisakus, hoolimatus, enesekesksus, kadedus, kitsarinnalisus, sallimatus jm.
Vastajatest seitse protsenti tõi negatiivsena välja majanduslikku ebastabiilsust puudutavad mõisted, kus kõige enam sai kajastust erinevate sõnastustega mõiste "madal palk".
Neli protsenti vastajatest pidas kõige negatiivsemaks aspektiks Eestis rassismi olemasolu ning rassistlike käitumismaneere. Kolm-neli protsenti vastajatest mainisid külma kliimat, Venemaad, ja erinevaid Eesti avaliku elu tegelasi (sh oluliselt vähemalt määral kui positiivses kategoorias, ning ennekõike poliitikud), ning kaks-kolm protsenti vastustest kajastasid negatiivset suhtumist LGBTQ+ kogukonda ja alkoholismi.
"Märkimisväärne on, et kui negatiivsete faktide teemaplokis eristub suur osakaal poliitikal ja poliitilisse valdkonda kuuluvatel teguritel, siis positiivsete tegurite osakaal on hoopis mitmekesisem," tõdesid uuringu autorid.
Positiivse asjade spekter on palju laiem
Positiivsete vastuste hulgas nimetatakse enim Eesti presidente: küsimustiku läbiviimise ajal ametis olnud presidenti mainisid 11 protsenti kõikidest positiivse fakti kirjutajatest ning varasemaid Eesti presidente mainisid kuus protsenti vastajatest.
Üheksa protsenti vastajatest pidasid positiivseks e–Eestit ehk riiklikke digivõimalusi ja teenuseid nagu näiteks e–residentsus, aga ka küberturvalisust ning Eesti kui digiriigi mainet globaalsel skaalal.
Kaheksa protsenti positiivsetest teguritest puudutasid Eesti ilusat loodust ja elukeskkonda, enim kasutati sellega seoses termineid nagu "loodus" ja "puhas loodus", kuid mainiti ka merd, metsa ja suursaari.
Kuus protsenti vastajatest tõid isikunimeliselt välja Arvo Pärdi ning tema loomingu ning viis protsenti vastajatest mainisid teisi Eesti avaliku elu tegelasi - sinna alla kuulusid erinevad muusikud, teadlased, kirjanikud, sportlased, poliitikud jt. Omariikluse, iseseisva vabariigi ja poliitika tõid välja viis protsenti vastajatest, neli protsenti vastustest käsitlesid laulu– ja tantsupidu, ning kaks protsenti vastustest langesid termini "laulmine" alla, mille hulka kuulus põhiliselt koorilaul.
Väiksemal hulgal mainiti ka kultuuri, haridust, innovatsiooni, perekonda, start– up kultuuri, toitu ning positiivseid meenutusi kodust ja kodumaast. Eesti inimesed kategooria alla kuuluvad eestlastele omistatud iseloomuomadused nagu näiteks töökus, edasipüüdlikkus, leidlikkus ja sõbralikkus.
Uuringus esitatud küsimus kõlas: "Nimetage palun üks Eestiga seotud inimene või fakt mis iseloomustab Teie jaoks Eestit positiivses või negatiivses võtmes." Iga vastaja sai nimetada lühikommentaari vormis ainult ühe positiivse ja negatiivse fakti, inimese või asjaolu, mis tema jaoks Eestiga seostub ja Eestit iseloomustab. Positiivseid vastuseid kirjutati 2250 korral ning negatiivseid 1850 korral, millest väga paljud olid samad ja sarnased ning mille uuringu läbiviijad kodeerisid eri kategooriateks.
Uuringu "Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal." viis välis-, sise- ja kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Balti Uuringute Instituut ning selle raames küsitleti Soomes, Venemaal, Itaalias, Ühendkuningriigis, Šveitsis, Türgis, USA- ja Austraalias elavaid Eesti juurtega inimesi.
Toimetaja: Mait Ots