Hinrikus selgitas, et enamasti teevad erakondadele annetusi kas fanaatikud või need, kes annetuse tulemusel midagi soovivad saada. Tehnoloogiaettevõtted, kes parteidele annetuse tegid, soovivad Hinrikuse sõnul aga Eesti poliitmaastikku muuta.

15 IT-ettevõtjat üheskoos Hinrikusega tegid kokku annetuse suurusjärgus 50 000 eurot Eesti 200-le, Reformierakonnale, sotsidele ja Parempoolsetele.

"Eks see on naljakas teema, kui mõelda siis mõne aasta eest oleks tundunud see samm endale natuke veider," ütles ta annetuse tegemise kohta.

Ettevõtja selgitas, et ennekõike on sooviks muuta Eestit paremaks, kuid selleks pole palju viise ning seetõttu valiti annetuse tegemine. Oluline on tema hinnangul tuua poliitikasse uusi inimesi ning neid omavahel arutlema panna.

"Meie toetame avatud Eestit. Ma arvan, kui Eesti on väike riik ja kui me ehitame siia suured müürid ümber, siis see kuidagi ei tööta parema Eesti nimel," sõnas Hinikus.

Tema hinnangul töötas aga EKRE valitsuses sellele vastu. "Suudeti selle lühikese valitsusperioodiga väga palju enne saavutatud maha kriipsutada," lisas ta ja tõi näiteks EKRE poliitikute väljaütlemised, mis said kõlapinda ka rahvusvahelises meedias.

Hinrikuse sõnul tuleksid Eestile kasuks suuremad investeeringud haridusse ja avatum migratsioonipoliitika.

Eesti kriisijuhtidele positiivset hinnangut anda ei saa

Ettevõtja tõdes, et kriisijuhtimine just vaktsineerimise vallas on olnud kehval tasemel.

"See draama, mis on vaktsineerimistega praegu, ma arvan see on selline draama, millega nii mõni inimene eraettevõttes kaotaks oma töö," lisas ta.

Puudused tulevad välja ka riigi IT-lahendustes sõnas ta ja selgitas, et digiriiki ei saa luua nii, nagu seda tehti 20 aastat tagasi. Hinrikuse sõnul on kõige olulisemal kohal just arendustöö ja seda ei tohi jätta tähelepanuta, sest nii kukuvad digiplatvormid lihtsalt kokku.

"Riikide vahel on konkurents, kui riik toimib paremini, teenib ka riik rohkem raha," lisas ta.

Samas ütles Hinrikus, et näiteks e-maksuamet töötab, kuid on palju platvorme, mille kasutajamugavust tuleks oluliselt parandada.

"Mida me nägime koroonaga seoses, on olnud kõige suurem digikiirendi igal pool maailmas," sõnas ettevõtja ja lisas, et olulised on investeeringud arendustegevusse ja talentidesse.

Digivaldkonna arendused on tema sõnul aga juba praegu Eesti majanduse mootoriks ning igas majandussektoris on seesuguseid lahendusi vaja.

Lagi tuleb aga Hindrikuse sõnul ette siis, kui talendid otsa saavad. Seetõttu avab ta mõttekaaslastega sel sügisel ka Jõhvi tehnoloogiakooli, mis spetsialiste kiiresti välja koolitama hakkab.