Riik hakkab võimalikke varjumiskohti üle vaatama

Porto Franco arendus: maa-alune parkla
Porto Franco arendus: maa-alune parkla Autor/allikas: Porto Franco

Võimalike varjumiskohtade valmisseadmiseks pole riik seni raha leidnud. Nüüd vaadatakse varem kaardistatud kohad uuesti üle ja proovitakse nende omanikega kiiresti kokkuleppele jõuda

Pildid ja videod sellest, kuidas Ukraina inimesed pommi-, mürsu- või raketitule eest varju otsivad, panid telefonid helisema igas toimetuses.

Eestile seni otsest sõjalist ohtu ei ole, kinnitavad nii meie kaitseväelased kui ametnikud. Aga valmis olema õpetab meid teiste seas naiskodukaitse loodud Ole Valmis rakendus. Sealt saab lugeda, et õhurünnaku eest on end kõige parem keldrisse peita.  

"Hea varjumiskoht on raudbetoonist, maa all või kui ta ei ole maa all, siis ta on vähemalt nii, et muldvallid on seal ümber ja seal ei ole aknaid," rääkis päästeameti nõunik Lea Vainult.

Niisugustele tingimustele vastavad tuhanded Eesti paneelmajad.  "Suurlinnades on ka vanast ajast jäänud maa-aluseid parklaid, mis on suurte majade juurde tehtud. Või on uued kaubanduskeskused, millele on ka eraldi ehitatud maa-alune parkla. Ka need on head kohad," lisas Vainult.  

Plaan oli, aga raha ei antud

Kolm aastat tagasi lõpetas oma töö riigikantselei juurde moodustatud varjumise ekspertrühm. Oma lõpparuandes tõdesid spetsialistid, et eraldi varjendeid pole riigil mõistlik ehitada ning nõukogudeagsed tsiviilkaitsevarjendid on paljuski on juba lagunenud.  

Potentsiaalseid varjumiskohti on meil tegelikult üksjagu, leidis ekspertrühm ja soovitas need igaks juhuks valmis seada ja ära märgistada. Selle ülesande sai päästeamet.

"Päästeamet siis ka taotles selle jaoks raha summas kuus miljonit. See tähendab kaks miljonit aastas," rääkis siseministeeriumi asekantsler Viola Murd. "Tookord see riigieelarve lisataotlus rahastatud ei saanud," tõdes ta.  

Raha läinuks Vainulti sõnul mitmeks otstarbeks. Esiteks pidi päästeamet appi võtma insenerid et uurida, missugused nõuded ühele varjendile täpsemalt panna.

"Näiteks, milline peaks olema värske õhuga varustatus või kuidas peaksid olema seinte või uste konstruktsioonid," selgitas Vainult. "Ja siis selleks, et varjumiskoha omanik viiks koha nõuetele vastavusse. Oli plaan, et sõlmitakse omanikuga leping ja makstakse teatud tasu selle eest."

Paljud kohad on kaardistatud  

Seda, kus avalikud varjumiskohad asuvad, pidid kõik elanikud teada saama. Aga eelarveotsused elasid oma elu, kuni Vladimir Putin Euroopa julgeoleku pea peale lõi. Jaanuaris riigikaitseks otsustatud lisamiljonite seas on ka seitsme päästeametniku palgaraha.  

"Nende kanda ja katta on nii ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistus kui ka varjumine," täpsustas Vainult.

See on siiski alles pool rehkendust. "Meil ei ole eelarvet, et näiteks talumistasu maksta või teha ettepanekut, et midagi muuta nendes kohtades," sõnas Vainult ning märkis, et võimalikud varjumiskohad ise on nimekirjas olemas.

Läinud suvel kaitses Piret Avarmaa Sisekaitseakadeemias magistritöö, kus ta kaardistas Eesti, Ukraina ja Gruusia ekspertide abil võimalikud varjumiskohad neljas Ida-Virumaa linnas.  

Ka tema jõudis järeldusele, et parim on varjuda raudbetoonist hoone keldrisse. Kusjuures, mida rohkem korruseid hoonel on, seda suurema tõenäosusega kaitseb ta ka otsetabamuse eest, leidsid töösse kaasatud eksperdid.

Varjumise ekspertrühm valis üle Eesti välja umbes 75 võimalikku varjumiskohta. Neist umbes 45 on Tallinnas. Ekspertrühm arvestas ka seda, kus on võimalikud sõjalised sihtmärgid.  

"No näiteks Tapa tulenevalt liitlaste asukohast. Või kohad, kus meil on suuremad tööstuslinnakud," märkis Vainult.

Mõne kuu pärast oleme targemad  

Murd ütles, et nüüd tuleb nende kaardistatud kohtadega edasi töötada. Mis sest, et raha selleks ei ole.

"Tänane situatsioon on absoluutselt muutnud. Ja me oleme praegu võtnud kiirelt töösse selle sama plaani," ütles Murd. "Räägitakse hoone omanike ja kohalike omavalitsustega uuesti läbi, mis tingimustel ja kuidas on võimalik need kohad kasutusse võtta."  

2019. aastal arvutati kogusummaks, mille eest hoonete omanikud on valmis riigile appi tulema, kuus miljonit eurot.

"Minul on küll suur ootus ja lootus, et täna meie ühiskonna arusaam ja valmisolek on ikka väga tugevalt muutunud seoses nende sündmustega, mis alates neljapäevast on aset leidnud. Ja ma usun, et motiveeritus ise panustada on palju suurem kui see oli kunagi. Nii et võib juhtuda, et seda on võimalik teha oluliselt väiksemate kuludega," rääkis Murd.

Ta kinnitas, et järgmise aasta eelarvest püüab siseministeerium taas raha küsida. Aga praegu tehakse oma vahenditega see, mis võimalik.

"Lootus on lähimate kuude jooksul pilt ette saada, et kui palju ja milleks täpselt need hooned sobivad. Ja millistel tingimustel siis omanikud on nõus, et neid kasutusele võtta," lisas Murd.

Seda kõike on tarvis valmistumiseks. Kui kriis päriselt käes ja inimestel on tarvis varjuda, omaniku nõusolek enam nii oluline pole. Vainulti sõnul saab asju ka sundkasutusse võtta. "Ja sellisel juhul siis riik maksab pärast hüvitist tekkinud kulude eest," sõnas Vainult.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: