X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Heili Griffith: me peame rääkima noorsootööst ja inimõigustest

Heili Griffith
Heili Griffith Autor/allikas: Erakogu

Ajal, mil Ukrainas toimuvad kohutavad sündmused, mis mõjutavad meie kõigi, eriti aga just noorte niigi hapraks muutunud vaimset tervist, peame rääkima noorsootöö tähtsusest inimõiguste ja ka demokraatia edendamisel, kirjutab Heili Griffith.

Noorsootöö positiivsest mõjust noortele ei räägita just tihti. Pandeemia ajal oleme palju kuulnud, kuidas lastele ja noortele tuleb tagada võimalikult tavapärane ning katkematu ligipääs formaalharidusele.

Küll aga ei räägita piisavalt sellest, kuidas noorte vaimse heaolu ja ühiskonnas aktiivse osalemise toetamisel on äärmiselt tähtis roll täita ka noorsootööl, olgu selleks huvihariduses, noortekeskuste ja noorteühingute tegevustes või noorte osaluskogudes osalemine.

Asjasse süvenemata võivad need tunduda ajaviiteks mõeldud ettevõtmistena. Sageli on aga just noortega töötavad spetsialistid need, kes toetavad noori vaimse tervise muredes.

Ma olen enam kui kindel, et praegusel ajal peavad ka noorsootöötajad olema valmis, et pakkuda noortele tuge TikTokis jm sotsiaalmeedias nähtud sõjakoledustega toimetulekul ning arutama koos noortega, kuidas ja mida saame olukorra aitamiseks ise ära teha või kust leida toimuva kohta usaldusväärset infot. Noorsootöö on väärtuspõhine praktika, mille keskmes on noorte väärtuste kujundamine ja noorte võimestamine aktiivseks ühiskonnaelus osalemiseks.

Selle kõige juures on oluline koht ka rahvusvahelisel noorsootööl, mille kaudu on Eesti noored olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast saanud osaleda Erasmus+ rahastatud projektides, mis keskenduvad noorte ja kogu maailma jaoks olulistele teemadele.

Sealjuures on just rahvusvahelise noorsootöö kogemused tõstnud noortes teadlikkust inimõigustest ja kultuurilisest mitmekesisusest, arendanud sallivust ja empaatiat ning võimestanud noori olema aktiivsed ja vastutustundlikud kodanikud.

Olen kindel, et paljud noored on just tänu rahvusvahelistele projektidele leidnud eakaaslastest sõpru ja tuttavaid ka Ukrainas, kelle pärast nad praegu aga valutavad südant, otsides võimalusi nende abistamiseks.

Sellised rahvusvahelised projektid on aidanud noortel mõista, et maailm, milles elame, on tegelikult väga väike, mistõttu lasub meil kõigil ühiselt vastutus selle eest, et maailmas oleks rohkem sallivust, parem teadlikkus inimõigustest ja sellest, mis võib juhtuda, kui demokraatiat, inimõigusi, sh inimelu ja inimväärikust ei austata. 

Madis Somelar kirjutas kommentaaris "Eesti õpetajad lähevad reedel koolitundi sõnumiga – hoiame pea selge ja jalad maas", kuidas tema kümnenda klassi õpilased on talt küsinud, mida nad saavad Ukraina heaks teha, ja tõdes, et oleme noorte väärtuskasvatuses õnnestunud. Just nii võivad ka noorsootöötajad uhkust tunda.

Noorsootöös osalevad noored on empaatilised ja aktiivselt ühiskonnaellu panustavad ja demokraatias osalevad ühiskonna liikmed. Selle heaks näiteks oli, 26. veebruaril toimunud meeleavaldus, kus teiste kõrval võtsid sõna ka Eesti Noorteühenduste Liidu ja Eesti Õpilasesinduste Liidu noored.

Noorsootöötajatena võime olla uhked, et Eesti noored on julged ega karda seista inimõiguste eest ja seista vastu ülekohtule ning ebainimlikule käitumisele.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: