Muutuvas maailmas on äärmiselt oluline oskus kohaneda ja ületada takistusi, kuid sealjuures on tähtis hoida ka vaimu. Kriiside ajal ning nende järgselt tehtud uuringud kinnitavad, et muutuste ja kriiside tuules kannatavad aina enam noored ja nende heaolu.

Just seetõttu on vaja pöörata tähelepanu nendele inimestele, kel on enim võimekust noori toetada, noorsootöötajatele, kes tegutsevad huvihariduses ja -tegevuses, noortekeskustes ja -ühingutes, noortelaagrites ja malevas.

Kriisid mõjutavad meie vaimset tervist. Pihta saavad ka kultuur, koolid ja huvitegevus ning nende võimaluste puudumisest on enim mõjutatud noored. Väljakutse on sealjuures aga see, et elu normaliseerumine ja suhtlus-, arengu-, -õpilünkade tasandamine on just kultuuri, hariduse ja noorsootöö kohustus ning ühtlasi ka avalikkuse ootus.

Nii nagu motiveeritud ja hoitud õpetaja kohandab õpinguid oludele vastavaks, teeb seda ka noorsootöötaja, sest noored vajavad meie tuge praegu kõikjal. Kuidas seda aga senisest veelgi paremini teha?

Esmalt tuleb ühiskonnana tunnistada, et meie noored vajavad rohkem. Eelkõige on meil tarvis rohkem säravaid ja pühendunud noorsootöötajaid, kes oleksid väärtustatud ja hästi tasustatud ning et nende motivatsioon ei sõltuks vaid armastusest noorte ja Eesti vastu. Meie ühiskond on tunnustanud noorsootööd sisuliselt, kuid nüüd on aeg küps asuda noorsootöötajaid ka majanduslikult tunnustama.

Statistikaameti andmetel on noorsootöötajate mediaanpalk selle aasta esimeses kvartalis 1175 eurot (ehk 50 protsenti saavad sellest vähem). See palk on täisaja arvestusega, paljud noorsootöötajad töötavad kõigest osakoormusega. Võrdluseks: sarnaste kohustustega õpetaja mediaanpalk on 36 protsenti ehk 423 euro võrra suurem.

Reaalelulised numbrid on aga veel nukramad. Kui noortevaldkonnas kõige kõrgemalt tasustatuks peetud muusika huvikoolide õpetajate palk kasvas viimase viie aastaga 800 eurolt mediaanpalgani 1227 eurot, siis noortekeskuste ja teiste huviõpetajate palk on jäänud senini (EANK uuringu ja STAT andmetel) 752–974 euro piiresse.

Arvestades, et enamus töötajatest on kõrgharidusega, jääb see karjuva ebaõiglusega alla nii kultuuri- kui ka haridusvaldkonnas kokkulepitud miinimumile, olles vähemalt 45 protsenti alla õpetaja ja 44 protsenti kultuuritöötaja palgamiinimumi.

Arvestades noorsootöötajate töö keerukust ning keskkonda (sh töötamine õhtuti, nädalavahetustel, koolivaheaegadel, riskirühmadega, eemal noorte püsivast elukohast, tänaval jne) on meie, noorsootöö valdkonna katusorganisatsiooni nelja-aastane ambitsioon jõuda noorsootöötaja keskmise palgaga 150 protsendini Eesti keskmisest palgast.

Eesti Noorsootöötajate Kogu, kui Eesti noortega töötavaid spetsialiste koondav erialakogukond, soovib astuda uusi samme noorsootöötajate tunnustamiseks ning algatada avalikud palgaläbirääkimised.

Noorsootöö on ju osa laialdasest riigikaitsest, nagu on selle osa riiki usaldav, terve, tark ja tegus noor inimene. Et kaitse oleks püsiv, on vaja sellesse investeerida just praegu, et taset hoida ja valmistuda ka tulevikuks.