"Kui me räägime Vene nafta- ja gaasiembargost, siis erinevad Euroopa riigid on erinevas olukorras, nad ei sõltu ühel määral Vene naftast ja maagaasist. Kui kõik peavad olema ühel meelel, siis see tähendab, et me peaksime leidma ka alternatiive nende riikide jaoks," ütles Kallas ühisel pressikonverentsil koos USA välisministri Antony Blinkeniga.

"Need arutelud toimuvad, me räägime nafta ja maagaasi embargost, kuid samas me mõistame ka seda, et meil peaksid olemas olema alternatiivsed energia allikad. Kõik peavad olema ühel meelel, sest vastasel juhul haavatakse erinevate riikide ühiskondi sellega rohkem kui vaja," lisas ta.

Antony Blinken ütles, et USA administratsioon on võimalikku naftaembargot arutanud. "Eile arutasime seda Prantsuse presidendi, Briti peaministri ja Saksamaa kantsleriga. See on midagi, millega me aktiivselt tegeleme. Üldiselt me vaatame, kuidas säilitada stabiilne energiavarustus maailmas ja et see ei katkeks. Me otsime viise, kuidas seda mitmekesistada. Muuhulgas teeme seda oma diplomaatiliste kanalite kaudu," lausus Blinken.

"Kriisi jätkudes tahame olla kindlad, et energiaallikad on kättesaadavad. Samas on siin märkimisväärne võmalus paljudel Euroopa riikidel lõpetada oma sõltuvus Vene energiast, sest Venemaa kasutab seda relvana," rääkis USA välisminister.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) ütles samuti ERR-ile, et Vene gaasi impordikeelu kehtestamise osas tuleb arvestada mitte ainult meie regiooni, vaid terve Euroopa Liidu konteksti.

"Möödunud aastal moodustas vene gaas ca 40 protsenti Euroopa Liidu gaasitarbimisest. Eesti sõltuvus maagaasist ei ole küll suur, kuid Euroopa Liidus on liikmesriike, kus maagaasi roll on tunduvalt suurem ning alternatiive on keeruline leida," sõnas Aas.

"Suurte pingutustega suudaksime Balti-Soome regiooni LNG-ga küll varustada, aga kui kogu Euroopa Liit samal ajal LNG-d ostab, kaasneb sellega tõenäoliselt hinnatõus ning välistada ei saa tarneraskuseid. Peab arvestama ka sellega, et meie gaasimüüjad maksavad tarnete eest ette," rääkis Aas.

Siiski märkis Aas, et praegusel ajal tuleb selliseid sanktsioone kaaluda, kuid otsus tuleb langetada koos teiste Euroopa Liidu riikidega.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) nimetas Vene gaasist vabanemist julgeolekuküsimuseks.

"Mida kiiremini ja jõulisemalt rakendub Euroopa Liidu plaan kindlustada gaasitarned teistest riikidest, investeerida võimekustesse, ka energiaefektiivsusse, asendada gaas muu energiaallikaga, seda kindlamalt saab järgmisele talvele vastu minna," lausus rahandusminister.

Pentus-Rosimannus rääkis, et energiavolinik Kadri Simson on teinud oma meeskonnaga kõva tööd, et Euroopa Liit oleks valmis erinevateks stsenaariumiteks - alates Vene gaasitarnete vähenemisest kuni täieliku ja järsu katkemiseni. "Komisjon teeb oma ettepanekud avalikuks täna pärastlõunal, liikmesriikides juba töö käib, et investeeringutega võimalikult kiiresti edasi liikuda," kommenteeris Pentus-Rosimannus.

Pentus-Rosimannuse sõnul saab Vene gaasist sõltuvus juba sel sügisel olla oluliselt väiksem.