Euroopa Liit lubas, et 21. sanktsioonipakett tuleb tugev. Eriti pärast kevadist võimuvahetust Ungaris oli lootus, et kokkuleppeid on lihtsam teha, kuid nüüdseks on liikmesriigid ikka uusi sanktsioone lahjendanud.

"Paraku see on jah nii, et kuigi kõik tahavad, et see sõda lõppeks, siis keegi ei taha seda lühiajalist valu, mis ühe või teise firma nimekirja lisamisega seotud on," lausus Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas.

Välisministrid ei suutnud ka nõrgemat paketti esmaspäeval veel heaks kiita. Suurim lahendamata lahkheli puudutab Vene veeldatud maagaasi ja selle edasi müümist.

"Esimesest jaanuarist lõpetame impordi Euroopa Liitu, aga ikkagi mõned Euroopa ettevõtted pakuvad Vene eksportijatele teenuseid, et gaasi müüa kolmandatele riikidele. Me peaks ka selle ära lõpetama," sõnas Leedu välisminister Kestutis Budrys.

Kreeka aga soovib sellega jätkata. Vene sõdurite sissepääsu keeld Euroopa Liitu on viimaste kuulduste järgi paketis sees, kuid nõrgemal kujul.

"Õige oleks see, et kes iganes seda sõda on toetanud ja kes selles sõjas on osalenud, peaks olema selles nimekirjas, kellel ei ole Euroopasse asja, sest see sõda on olnud ka ju Euroopa vastu," ütles Kallas.

Venemaa jõhkrad rünnakud tavaliste ukrainlaste pihta tõestavad, et vaja on jõulisemaid samme, lisas Kallas. Ka Saksamaa nõustub, et vaja on näidata julgust.

"Euroopa peab see nädal näitama, et me oleme valmis tegutsema. Meid ootab kohe ees suvepaus. G7 riigid näitasid, et neil on selge seisukoht. NATO liitlased on kokku tulnud ja nüüd peab Euroopa suutma astuda samme, et näidata selgust," lausus Saksamaa välisminister Johann Wadephul.

21. paketi heakskiitmist oodatakse nüüd alles kolmapäeval. Kui tugev see lõpuks on, selgub siis. Nõrkade kompromissidega ei tohiks leppida, ütles Leedu.

"Muidu meil on lihtsalt see nõrk pakett ja me hakkame kohe töötama 22. kallal. Me näeme seda iga uue paketiga, et üha rohkem on fookus liikmesriikide majanduslikel huvidel. See on väga ohtlik trend," sõnas Budrys.