"Mida mõjusamaid majandussanktsioone Venemaale kehtestatakse ja mida isoleeritum on Venemaa majandus rahvusvahelisest majandusest, seda väiksem on Venemaa suutlikkus külvata tegelikku sõjaohtu ning viia ellu agressiooni ja sõjategevust," öeldakse teisipäeval avaldatud kapo aastaraamatus. "Mida vähem on Eestil majanduslikke seoseid Venemaaga, seda tugevam on Eesti julgeolek," lisatakse samas.

Kapo toob esile, et sanktsioonid mõjuvad kahes suunas, puudutades ühelt poolt ärihuve ning teisalt inimõigusi ja demokraatlikke väärtusi.

"Kui ajada äri vaenuliku võõrriigi kaasajooksikute või riigiettevõtetega, ei pruugi tavapärane äritegevus ühel hetkel enam võimalik olla. Sanktsioonide kehtestamine kui mõjutusvahend on nii regionaalselt kui ka globaalselt aina rohkem kasutust leidnud. Ka Eesti ettevõtjad peaksid targu läbi mõtlema, kellega nad äri ajavad," märgib kaitsepolitsei.

Kapo toob näite anonüümseks jäetud ettevõttest, mille edu põhines sanktsioonide alla pandud riigist toodud toormel. Kui aga ühel hetkel sealt enam tooret tuua ei saanud, kadus ka firma äriline eelis ning ta pidi loobuma senistest lepingutest.

"Ettevõtjad sõltuvad välispartneritest ja teatud ärimudelite puhul sanktsioneeritud piirkondade partneritest. Seal, kus poliitika kujundab, suunab ja kontrollib majandust, kaob majanduslik loogika. Ettevõtjad peavad mõistma, et äri ajamine sanktsioneeritud riikidega vähendab Eesti ja tema liitlaste julgeolekut ning selline ärisuund kahjustab ettevõtjat," rõhutab kaitsepolitseiamet.

"Eesti ettevõtjaid võidakse rakendada ka poliitilise mõjutusvankri ette, pannes neid lobitegevuse kaudu survestama valitsust või avalikkust näiteks Venemaa Föderatsiooni huvides," märgib kapo ning soovitab hoidud sellisest partnerlusest.