Euroopa Liidu gaasihoidlad on praegu täidetud keskmiselt 51-protsendi ulatuses. Suvi on tavaliselt periood, mil hoidlaid odavama gaasiga täidetakse, et talvist kallimat gaasihinda kontrolli all hoida. Sel suvel on Lähis-Ida kriisi tõttu olukord aga teine.

"Euroopa gaasihoidlate täituvus on nii kiire eelkõige selle tõttu, et ühest küljest on LNG-pakkumine maailmaturul vähenenud tänu sellele, et Katari LNG ei ole jõudnud turule. Aga teisalt selle tõttu, et Aasia on hakanud Euroopa eest ära ostma neid LNG-kargosid," sõnas Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu.

"Seda mahutite täitmist ei soosi selline tavapärane hinnavahe. Reeglina on suvegaasi hind odavam kui talvegaasi hind. Seega on siis majanduslikult kasulik osta suvel ja varuda siis talveks mahutitesse. Hetkel seda hinnavahet ei ole või on see lausa negatiivne," ütles Baltic Energy Partners partner Marko Allikson.

Kui gaasimahutid enne eesolevat talve umbes 80-protsendi täituvuseni saada, oleks see gaasihinna kontrolli all hoidmiseks piisav.

"Turg täna kardabki seda, et me liigume pigem sellise 70-protsendi suunas ja sel juhul oleks Euroopa natukene haavatav, kui peaks tulema külm talv või kasvõi külm talve algus," ütles Nõu.

Gaasi hind viimastel päevadel on kõikunud 49 euro ringis megavatt-tunni kohta, talvel enne Lähis-Ida kriisi oli see aga 30 euro juures.

"Konteksti pannes, sõjaaja kõrgeim TTF indeks, mis me oleme näinud, on umbes 60 juures olnud. Nädal või paar tagasi oli ta 40 kandis ehk ta seal kusagil nii-öelda tipu ja põhja vahel on selle sõja jooksul," sõnas Elengeri juhatuse esimees Margus Kaasik.

"Eesti tarbija jaoks tänased arengud tähendavad kindlasti väikest hinnatõusu. Kindlasti on väga oluline see, mis lähikuudel saab. Ma ise kardan seda, et me ei näe suurt hinna rahunemist. Ilmselt see gaasi hind jääbki 45-50 kanti kõikuma," ütles Nõu.

Gaasi tarbib Eestis umbes 100 000 inimest, kuid laiemalt mõjutab gaasihind kõiki, sest tuule- ja päikeseenergia puudumisel käivitatakse elektri tootmiseks talvel gaasijaamad.

"Meie piirkond on elektridefitsiidis ja meil ning naabermaades toodetakse elektrit sageli maagaasist. Kui maagaasi hind on kõrgem meie naabritel, tähendab see ka seda, et see liigub elektrihindadesse meie naabritel ja selle kaudu tuleb elektri hind kõrgem ka meile, eriti just perioodidel, kui ei ole taastuv energiat piisavalt," ütles Allikson.

"Iga euro megavatt-tunnist, kui gaasi hind tõuseb maailmaturul, kandub ka elektri hinda edasi kahe eurona nendel hetkedel, kui gaasielektrijaamad peavad töötama," lausus Nõu.