Putini kohtu ette viimine eeldab režiimivahetust Venemaal

Foto: ERR

Sõjakuritegudeks liigituvad konkreetsed sõjaväljal langetatud otsused ja tehtud teod. Ukrainas on seoses sõjakuritegudega alustatud praeguseks ligi kaks tuhat kriminaalmenetlust.

"On toimunud ründeid tsiviilelanike vastu, on toimunud marodööritsemist, on toimunud ründeid kultuuriväärtuste vastu, on toimunud ründeid ohtlikke jõude sisaldavate objektide vastu, näiteks nagu tuumaobjektid," loetles riigi peaprokurör Andres Parmas AK-s ette Putini režiimile süüks pandud kuritegusid.

Sõjakuritegusid uurib ka rahvusvaheline kohus, aga Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo sõnas, et peamiselt hakkab nendega tegelema riiklik tasand Ukrainas ja teistes riikides.

"Hästi palju hakkab sõltuma sellest, kuhu näiteks konkreetne inimene, kelle kohta on alust arvata, et ta on sõjakuriteo toime pannud või selleks käsu andnud, et kuhu ta siis lõpuks satub. Ja kui ta satub mõnda, näiteks välisriiki, siis ta üle võidakse kohut mõista, ma ei tea, Saksamaal, teoreetiliselt ka Eestis," rääkis Mälksoo.

Ka karistused sõltuvad Parmase sõnul suuresti sellest, millise riigi õiguse järgi otsus tehakse.

"Üldiselt ega neid valikuid selles mõttes palju ei ole: me räägime ikkagi vangistusest, sest et meie pool maakera on enamvähem igal pool välistatud karistusena surmanuhtlus ja nende tegude raskust arvestades, siis midagi alla vangistuse ka kõne alla ei tuleks," ütles Parmas.

Parmase sõnul on sõjakuriteod aga aegumatud. "Need teod ei aegu, nii et selles mõttes toimepanijad peavad üle õla vaatama surmatunnini," nentis ta.

Toimetaja: Mari Peegel

Allikas: AK

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: