Harri Tiido: Venemaa röövtegevusest Ukrainas okupeeritud aladel

Foto: ERR/ Ken Mürk

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Vene okupantide tegevus Ukrainas. Vene väed on kordades mõrvarlikumad kui olid natsi-Saksa väed, aga seda muidugi tsiviilelanike mõrvamisel, Ukraina armeega kohtumisel on tulemus harilikult teistsugune, märgib Tiido.

Venemaa tegevusel sõjas Ukraina vastu on mitmeid aspekte. Üks eesmärk on hävitada ukrainlased kui rahvus ja Ukraina riik kui rahvusriik. See on Vladimir Putini rašistliku režiimi avalikult välja kuulutatud siht. Kuid protsessi käigus on ilmnenud massiliselt muid eesmärke, üks jälgim kui teine.

Massimõrvad ja vägistamised, soost ja vanusest hoolimata, on juba kujunenud Vene vägede kaubamärgiks. Nende kohta kogutakse andmeid ja tahaks loota, et nende tegude toimepanijad, nagu ka nende taga seisvad kõrgemad ülemused, saavad oma teenitud palga.

Kuid mainitud kuritegude kõrval on leidlikud Vene sõjardid ja nende ideoloogilised ülemused võtnud kasutusele palju muid meetmeid.

Juttu on korduvalt olnud sellest, et Vene sõdurid röövivad kõike, mida kätte saavad. On ka väljavõtteid Vene sõjaväelaste telefonikõnedest naiste ja emadega, kes juhendavad neid, mida oleks vaja röövida ja keda oleks vaja vägistada. Kõlab täiesti uskumatuna, kuid nii see on.

Nii röövivadki Vene marodöörid nii kodutehnikat, autoosi ja isegi naiste aluspesu. Meenuvad jutud Nõukogude vägede saabumisest Tallinna, kus ohvitseridele eraldati kohalike kortereid ja sealsed elanikud ei saanud lahkudes isegi isiklikke asju kaasa võtta. Kuna aga tulnukad olid teisest kultuuriruumist, siis lõppes asi puhuti sellega, et nõukaohvitseride naised ilmusid tantsuõhtule öösärgis, arvates selle olevat eriti peene ballikleidi.

Meenuvad ka Teise maailmasõja lõpus Saksamaalt Venemaale suunatud vagunid ohvitseride poolt kokku röövituga. Meenutagem kasvõi marssal Georgi Žukovi marodöörlikku tegevust ja vaguneid kokkuröövituga. Rääkimata mitme miljoni sakslanna vägistamisest haisvate punaarmeelaste poolt.

Ega palju ei ole muutunud. Statistika on halastamatu. Ukrainas tapsid Vene üksused Mariupolis sealse linnapea andmeil kahe kuuga rohkem tsiviilelanikke kui natsi-Saksa väed aastail 1941-1943 kokku. Ehk siis Vene vägede mõrvarlik tulemuslikkus on kordades suurem kui natsi-Saksa vägedel. Seda muidugi tsiviilelanike mõrvamisel, Ukraina armeega kohtumisel on tulemus harilikult teistsugune.

Kaasneb veel üks nähtus, mis meenutab natsi-Saksamaa käitumist. Nimelt veetakse Ukrainast vägisi Venemaale kohalikke elanikke, nagu Teise maailmasõja ajal veeti inimesi tööle Saksamaale. Ukraina inimõiguste voliniku andmeil on Venemaale viidud 402 000 inimest, neist suurem osa vastu nende tahtmist.

Valdav enamus neist peab läbima filtratsioonilaagri. Osa kaob lihtsalt ära. Teiste puhul lahutatakse perekonnad. Laste dokumente muudetakse, ilmselt selleks, et nad vanematest eraldamise järel ei oleks enam ukrainlased.

Vägisi Venemaale küüditatud paigutatakse tihti kaugetesse piirkondadesse. Näiteks toimetati Vladivostokist 169 kilomeetri kaugusel paiknevasse Wrangeli asulasse 300 Mariupoli elanikku. Piirkonna kuberner näeb küüditatud ukrainlastes odavat tööjõudu, kes peaks asendama lahkunud venemaalasi. Kuberneri sõnul olevat tal plaanis tellida veel paar tuhat ukrainlast, et majandust kohendada. Lisaks võetakse osa ukrainlasi kinni lihtsalt selleks, et oleks "vahetusmaterjali" Vene sõjaväelaste vangist välja vahetamiseks.

Eriti ohtlik nii Ukraina, kuid ka laiemalt maailma jaoks on Venemaa tegevus Ukraina põllumajanduse süstemaatilisel hävitamisel. Röövitakse ja purustatakse põllumajandustehnikat, hävitatakse viljahoidlaid.

Vilja olla venelased Ukrainast välja vedanud juba sadu tuhandeid tonne. Hersoni kandist aga saadetakse röövitud põllumajandussaadused Krimmi, kus need maha müüakse. Olukord meenutab 1930. aastate Holodomori poliitikat. Aga eks suunaja on ju sama, Moskva. Midagi ei ole muutunud, lihtsalt üks mõrvarlik režiim asendunud teisega.

Röövimise puhul saadakse aeg-ajalt ka tünga. Nii rööviti paljaks John Deere põllumajandusmasinate esindus. Kahju umbes viis miljonit eurot, sest ainuüksi üks kombain maksab umbes 300 000.

Suur osa röövitud masinaist toimetati raudteesaadetisena Tšetšeeniasse. Selle järgi võib arvata, kes antud konkreetsel juhul röövijad olid. Kuid tehnika oli röövlite jaoks liiga kaasaegne, see oli nimelt kaugjuhitav. Ja GPS-süsteemi kaudu blokeeriti röövitud tehnika ning kohapeal ei saadud masinaid käima. Kuigi võib arvata, et Venemaa Kulibinid lahendavad ka selle küsimuse.

Omaette teema on kultuuriväärtuste röövimine ja hävitamine. Sküütide kullakogu õnnestus päästa, sest muuseum sokutas venelastele ette odavad koopiad. Kuid samas on röövitud ja välja veetud hindamatuid kunstiväärtusi, nagu näiteks Ivan Aivazovski ja teiste klassikute maale ja muud kaupa. Mõnest muuseumist olla võetud lihtsalt kõike, mis oli liigutatav. Ühest kohalikust muuseumist varastatud kraami seas oli isegi marmorist tualetipott.

Plaanid olla okupantidel olemas ka tuleviku tarbeks. Hakatuseks hakati mitmes okupeerituid piirkonnas vahetama rahaühikut, grivna asemel kästi kasutusele võtta vene rubla. Järgmiseks olla kavas hakata korraldama pseudoreferendume uute territoriaalmoodustiste loomiseks, näiteks Hersoni piirkonnas.

Ja nagu selgus Vaba Euroopa raadiojaama Ukraina toimetuse uurimisest, on olemas ka plaan uue riigi rajamiseks, nimetusega Lõuna-Russ või Lõuna-Vene. See peaks justkui olema omaaegse Kiievi, Novgorodi Russi, Zaporožje Setši, Katariina Suure Novorossija ja nõukogude Ukraina õigusjärglane. Vene Partei Ühtne Venemaa aktivistid on koostanud ka vastava teksti pealkirjaga "Lõuna-Vene Rahvakogu manifest".

Kui see ala peaks ulatuma ka Novgorodi Russi aladele, siis on tegemist hoiatava näitega, et Ukraina ei jää Putini rašistliku režiimi edu puhul kindlasti viimaseks sihtmärgiks. Nii et eesmärk peab olema Moskva praeguse režiimi hävitamine.


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: