Riik otsib viise sadamalinnade toetamiseks Vene transiidi kadumisel

Majandusministeerium töötab plaani kallal, kuidas vähendada Venemaa ja Valgevene kaubavoo kahanemise mõju sadamatega seotud linnadele, nagu Sillamäe, Maardu ja Paldiski.
Venemaa ja Valgevene kaubavoost on olnud üpris suures sõltuvuses kolm suuremat sadamat ehk Sillamäe, Muuga ja Paldiski, mis on piirkonnas ka suured tööandjad.
Majandusministeeriumi meremajanduse asekantsleri Kaupo Lääneranna sõnul moodustab Venemaa ja Valgevene transiit ligi poole Eesti sadamate mahtudest.
Veel pole kaubamahud märkimisväärselt kukkunud, kuid see mõju alles tuleb, ütles Läänerand. Kõige suurema löögi all on Sillamäe.
"Kui vaatan linna suurust ja kui palju see sadam ja tema territooriumil paiknevad operaatorid tööd annavad, siis Sillamäe puhul on see sadades inimestes. Minu andmetel on idasuunalisel kaubavahetusel seal väga suur osa, võib öelda enamus, sissetulevast kaubavoost. See tähendab, et nemad on kindlasti kõige raskemas olukorras, kuna nad on piirkonnas ka suured tööandjad," rääkis Läänerand.
Ministeerium on pidevas ühenduses ka sadamaoperaatorite ja ettevõtjatega, et leida lahendusi ähvardava tööpuuduse leevendamiseks. Meremajanduse asekantsleri sõnul saab mõelda uutele turgudele ja ärisuundadele, kuid see kõik on alles arutusel.
Tallinna sadama kommertsjuht Margus Vihman nentis, et Tallinna Sadama tööd senised sanktsioonid mõjutanud pole. Ennustatavad mõjud jäävad ka väikeseks, ehkki Vene kaubad moodustavad kaubavoost suure osa.
"Kui me vaatame kogu kaubamahtu, mis eelmisel aastal oli veidi üle 22 miljoni, siis 30 protsenti sellest on Vene päritolu. Samas, kui võtta seda rahaliselt, siis on see meile kuus miljonit eurot ja kui käive meil üle 110 miljoni, siis see pole märkimisväärne osa meie käibest," rääkis Vihman.
"Eks me peame tegema tugevamat tööd, et korvata lõuna ja põhja suunal kaubavooga ja soodustama Eesti importi-eksporti," ütles Vihman.
Sadamakeelu kehtestamine Vene lipu all sõitvatele laevadele ei tähendaks Vihmani sõnul Tallinna Sadamale samuti väga suurt tagasilööki.
"Meil oli möödunud aastal 60 laeva Vene lipu all. See keeld tähendab, et Vene laevaregister ei saa raha, aga laevad saab panna teise riigi registrisse, raha läheb teise riigi kassasse, laevad ei jää selle pärast tulemata. Küll jääb Vene Föderatsioonil raha saamata," rääkis ta.
Toimetaja: Barbara Oja