Läti ja Leedu lubasid astuda samme, et peatada nende sadamate kaudu toimuv Vene viljaeksport. Venemaa on suurendanud oma vilja transiiti Läänemere kaudu pärast seda, kui Ukraina rünnakud on suures osas lõpetanud Vene vilja veo üle Musta mere.

Esmaspäeval kirjutas Läti rahvusringhäälingu portaal LSM, et Läti valitsus kavatseb kehtestada Venemaa ja Valgevene teraviljakoormatele ning nende töötlemisele 300-protsendilise tariifi. Samuti plaanitakse välja töötada mehhanismid, mille abil tuvastada võimalik varastatud Ukraina teravili ja rakendada selle suhtes sanktsioone. 

Läti peaminister Andris Kulberg rõhutas, et Läti püüab saavutada Balti riikide ühtset seisukohta, et Venemaa teravili ei kasutaks piirkonna taristut. Sel teemal on ta juba rääkinud Eesti peaministriga ning kavatseb vestelda ka Leedu valitsusjuhiga.

Michal: Venemaa on Eesti kaudu vilja eksportinud marginaalsetes kogustes

Eesti peaminister Kristen Michal ütles ERR-ile kirjalikus kommentaaris, et Venemaa on Eesti kaudu eksportinud teravilja marginaalsetes kogustes.

"Eesti seisukoht on selge: me ei pea vastuvõetavaks, et Venemaa kasutaks Eesti sadamaid oma teravilja ekspordiks. Venemaa kannab ainuvastutust Musta mere julgeolekuolukorra eest, mis on tõsiselt häirinud nii Ukraina kui ka Venemaa teraviljaeksporti. Oleks küüniline, kui Venemaa saaks samal ajal suunata oma viljaekspordi ümber Balti riikide sadamatesse. Arutame Läti ja Leeduga ühist lähenemist ning vaatame üle, milliseid samme saame astuda Eestis," ütles Michal.

Välisministeeriumist öeldi samuti ERR-ile, et Venemaa teravilja transiit Eesti kaudu on sisuliselt olematu.

"Eesti otsib praegu koos Läti ja Leeduga ühist lahendust, et tõkestada Venemaa teravilja transiiti Balti riikide sadamate kaudu ning takistada okupeeritud Ukraina aladelt varastatud teravilja väljavedu," seisis välisministeeriumist kommentaaris.

Maksu- ja tolliameti meediasuhete juht tolli teemal Pavel Prokopenko ütles ERR-ile, et Vene viljavedu läbi Eesti ei toimu.

"Alates täiemahulise sõja algusest ei ole Eestisse Venemaalt teravilja imporditud ega toimunud ka selle transiiti läbi Eesti. Selle kauba import oli suhteliselt madal ka sõjaeelsel ajal. Ja kuna Venemaa päritolu teravilja sissevedu on tänase seisuga kõrgelt maksustatud, ei ole selle import Venemaa jaoks Euroopa Liitu otstarbekas," ütles Prokopenko.

Balti riikides on suur töötlemisvõimekus

Transiidiekspert Raivo Vare ütles, et Eestis, Lätis ja Leedus on olemas suur teravilja töötlemisvõimsus.

"Eestis on see viis ja pool miljonit tonni, Lätis on mingi kaks-kolm ja Leedus samuti. See on väga võimas potentsiaal. Need sadamad meil kõik töötavad, pakuvad parema kvaliteediga tööd kui Vene sadamad. Nende turgude suhtes, kuhu teravilja veetakse – mõnikord üle Atlandi või näiteks Aafrika idarannikule, Euroopast rääkimata –, on Balti ruum ja Balti sadamad logistiliselt paremini positsioneeritud," ütles Vare.

"Meil on Muuga sadamas 1986. aastal ehitatud elevaator koos hiljem tehtud täiendustega. See oli omal ajal maailma moodsaim ja on ka praegu veel täiesti tipptasemel. Õigemini ei peaks ütlema elevaator, vaid teraviljaterminal ja süvaveekaid, mis on Muuga sadama küljes. Need on omakorda unikaalsed, sest sinna mahuvad ära ka suured teraviljatankerid. Teravilja veetakse aeg-ajalt tankeritega, kuna kogused on lihtsalt nii suured ja selleks on vaja süvakaisid. Selliseid võimalusi teistel ei olegi, sest Leedu ja Läti kaid on väiksema süvisega," rääkis Vare.

Ent ka Läti ja Leedu võimekus on märkimisväärne. "Väga hea. Nad on seda arendanud ja teinud palju täiustusi. Kui alguses oli kõige võimsam ja modernsem terminal meil, siis tasapisi on nemad seda võimekust endal samuti arendanud. Mastaap on natukene väiksem, aga põhimõtteliselt on kõik kolm Balti riiki väga hästi varustatud tipptasemel võimsustega. Laevad on neil lihtsalt natuke väiksemad, aga muidu on kõik sama," sõnas Vare.

Kui läbi Läti ja Leedu on veetud Vene vilja, siis Vare sõnul on läbi Eesti käinud hoopis läbi Venemaa toodud Kasahstani vili.

"See on seotud konkreetsete vedajate, tarneahelate ja koostöövõrgustikega. Läti on traditsiooniliselt olnud koht, kus on Venemaaga kõige tihedam koostöövõrgustik. Eesti terminal on täiesti omaette ja iseseisev. Ka Leedu on tegelikult iseseisev, mis tähendab, et seal ei ole koostöövõrgustik Venemaaga nii tihe, ehkki võimsused on neil päris korralikud. Ma saan täiesti aru, et see on nii olnud, aga kas see peab ka edasi nii olema, see on nüüd mitte ainult teravilja, vaid ka laiema sõjaga seotud poliitilise otsustuse küsimus. Ja ju siis Läti ja Leedu on nüüd selleks küpsenud. Muud ma ei oska öelda," lausus Vare.

Transiit on suur äri

Kuidas on aga selline transiit Vene täiemahulise sõja ajal üldse toimuda saanud? "Aus vastus on, et keegi pole seda mingil põhjusel varem puutunud. See on suur äri, suured rahad, suur kogus ja suur töö. See annab tööd ja leiba sadamatele, mis on tegelikult kaotanud väga palju muid kaubagruppe, eelkõige Vene transiidikaubagruppe, mis neid seni toitsid. Inimlikult on see mõneti isegi mõistetav. Meil on ka näiteks piir lahti, inimesed ja autod liiguvad üle. Lätis ja Leedus see enam nii ei ole," kommenteeris Vare.

Rääkides Läti valitsuse kavandatavast 300-protsendisest tollimaksust, ütles Vare, et sellise tollimaksu puhul on üldiselt tegemist restriktiivse meetmega, mis peaks äri lõpetama või selle maha suruma.

"Kuid mulle tundub, et tegelikult võib tekkida olukord, kus alternatiivide puudumisel võetakse see tollimaks lihtsalt sisse. Sellisel juhul läheb vili palju kallimaks ja sihtturgudel hakkab seetõttu probleeme olema," sõnas Vare.

"Ohud on siin seotud sellega, et Vene ja Ukraina ekspordi puhul on väga palju tegu kolmanda maailma riikidega. Need on vaesemad riigid: Sudaan, Egiptus, Jeemen. Muuseas, ka Saudi Araabia, mis ei ole vaene, aga sinna läheb samuti ja Lõuna-Aasiasse üldse. See tähendab seda, et nemad satuvad seal samuti ohtu," rääkis Vare.

"Sellepärast ÜRO omal ajal ju sekkus, kui venelased hakkasid ründama Ukraina teravilja väljavedu. Siis sõlmiti ÜRO kaasabil koos türklastega lepe, et see vedu ikkagi jätkuks. Aga nüüd, kui lepe enam ei kehti, kujutan ma ette, et poole aasta jooksul tekib sihtturgudel kriisisituatsioon, sest nii suures mahus ei õnnestu enam mujalt läbi ajada. Ja pealekauba läheb see veel kallimaks. Kuna Ukraina on spetsiifiliselt rünnanud Vene poolel varastatud vilja, eks nad otsisid uusi väljundeid Musta mere asemel. Nüüd siis hakatakse seda kontrollima ka meie ruumis," kommenteeris Vare.