Ministri sõnul on majanduses praegu palju määramatust ja see puudutab kogu Euroopat. "Kõige jaoks on olukord selline, et täpset prognoosida, millises maailmas me sügisel elame, on sisuliselt võimatu," ütles ta.

Aprillis valmib kevadine majandusprognoos, kuid ministri sõnul peab arvestama, et sel korral pole täpsust võimalik oodata, kuna olukord muutub väga kiiresti. "Kõik Putini alustatud sõja tagajärjed ei ole kindlasti praegu veel majandusse jõudnud, aga ajad saavad olema keerulised ja majanduse mõttes muutlikud."

Pentus-Rosimannuse sõnul võib tänavu oodata majanduse aeglustumist, kuid see ei tähenda kindlat majanduslangust. "Me oleme pisut tugevamal pinnasel tänu sellele, et koroonakriisist väljumise vaates oli saanud tugeva hoo sisse, me olime taastunud juba kriisieelsel tasemel, nägime enamikes sektorites kasvu, mis ületas kriisieelset taset, tööhõive oli hea. Praegune olukord ei tabanud meid kõige õrnemal hetkel," rääkis ta.

Plaanitava lisaeelarve mahu kommenteerimiseks on ministri sõnul veel vara, kuna täiendavaid vajadusi pole veel kokku arvestatud.

"Täpsematest rahalistest raamidest saame tõenäoliselt rääkida märtsi lõpus, siis on loodetavasti kõik puudutatud valitsemisalad saanud prognoosid tehtud ja saame rääkida, mis sõja tagajärgi puudutavad vajadused on vaja selle aasta lisaeelarvesse lisada," ütles Pentus-Rosimannus.

Kärpeid plaanis ei ole, kuid mõned projektid võivad ehituse kallinemise tõttu ajakavast maha jääda, ütles Pentus-Rosimannus. "On näiteid projektidest, kus kas tarneprobleemide tõttu või olulise, mitmekordse kallinemise tõttu projekti lõpule viimine saab toimuma aeglasemas tempos. Kärpeid me praegustes oludes eelarves ei planeeri."

Lisaeelarve on plaanis katta laenurahaga. Ministri hinnangul Eesti laenuvõimekusele praegu mingeid negatiivseid mõjusid ei ole.