Kaasik rääkis "Esimeses stuudios", et kuigi inflatsioon ületab palgakasvu ja geopoliitiline ebastabiilsus suurendab ilmselt tööpuudust, ei pea Eesti väga palju rihma pingutama, sest kriisi sisenedes oli majanduse olukord väga hea.

"Tol hetkel me enne sõja algust rääkisime ju majanduses ülekuumenemise ilmingutest, kus ettevõtetel oli väga keeruline tööjõudu leida, palgad kasvasid väga kiiresti," sõnas ta.

Eesti inflatsioon võib tänavu Eesti Panga prognoosi järgi ulatuda kümne protsendini. Ülikiire inflatsioon oli viimati 2008. aasta majanduskriisi eel, kuid Kaasiku sõnul ei saa praegust ja toonast olukorda võrrelda.

"Arvan, et päris suur erinevus 2000. aastate buumiga on see, et see hinnatõus on paljuski välistest teguritest põhjustatud. Aga tõsi, me näeme järjest rohkem ka sisemaiseid hinnasurveid," ütles ta.

Eestis on hakanud hindu mõjutama ka palgatõus.

"Eesti majanduse eripära koroonakriisis oli võib-olla see, et me taastusime koroonakriisis väga kiiresti. Sisuliselt me olime Euroopa Liidu üks kõige kiiremini koroonakriisist taastunud majandus - majanduskasv möödunud aastal oli kaheksa protsenti. Ja selles olukorras hakkasid ka palgad väga kiiresti kasvama, hõive taastus kiiresti. Ehk sellises keskkonnas on ettevõtetel lihtsam toormehindade tõusu edasi kanda tarbijatele. Ja kuna ka endal kulud kasvavad kiiresti, ollakse ka sunnitud hindu tõstma. Tõesti, kui me Euroopas pole veel näinud palgasurvet hindadele, siis Eestis me seda juba möödunud aasta teises pooles hakkasime nägema. Ja see on just see kodumaine hinnasurve," selgitas Kaasik.

Kaasiku sõnul on jätkuvalt tähtis riigieelarve tasakaalu eesmärk. Ta selgitas, et tulude-kulude vahe ei tohiks asjatult suureneda. Defitsiit võib hinnatõusu veelgi hoogustada.

"Defitsiit on mõõde, mis võib majanduse nõudluskeskkonda veelgi edendada ja läbi selle inflatsioonisurvet veelgi kasvatada," ütles Kaasik.

"Tõsi, sõjašokk peaks natuke majandusaktiivsust vähendama, aga mitte piisavalt palju, et me ka inflatsioonisurvete taandumist näeksime," lisas ta.

Kaasiku sõnul tuleb praeguses julgeolekukeskkonnas paratamatult julgeolekukulutusi suurendada. Samuti kasvatavad kulusid põgenikega tegelemine. Samas ei tohiks Kaasiku sõnul sellises olukorras täiendavaid püsikulutusi teha.

Ta lisas, et valitsusel peaks olema selge plaan, kuidas ta suudaks keskpikas perspektiivis riigieelarve jälle heale rajale tagasi saada.

Ühekordsed investeeringud kaitsevaldkonda, mis püsikulusid ei suurendaks, oleks Kaasiku sõnul praegu tehtavad, kuid võiksid olla ära jaotatud aastate peale, et ühe aastaga majandus uppi ei läheks.

Kaitsekulutuste tõstmine riigieelarves on aga püsikulu.

"Kui me tahame tõsta kaitsekulusid 2,5 protsendile, kolmele või veelgi kõrgemale, siis me peaksime vastukaaluks näitama, kus me tulusid teenime. Ma arvan, et seda rehkendust tuleks koos vaadata," ütles Kaasik.

Osad poliitikud sooviksid hinnasurvega toimetulemiseks kütuseaktsiisi langetada. Kaasiku sõnul võiks sel juhul abistada neid, kel seda rohkem vaja, kuna see oleks riigieelarve kontekstis odavam.

Üldine kütuseaktsiisi langetamine on aga püsivam meede.

"Kui poliitiline valik on mingit maksu alandada, siis me peaksime suutma mingeid kulutusi eelarves vähendada või mingeid tulusid rohkem näidata, et pikas perspektiivis oma eelarvet uppi ei ajaks. Sest eelarve jätkusuutlikkus on ka väga oluline julgeolekuaspekt," ütles ta.